Praeguse haiglavõrgu 19 haigla ehk põhiosas haigekassast raha saava haigla asemel peaks 2020. aastaks alles jääma vaid kuni kümme haiglat. Ülejäänud muutuvad ajapikku perearstikeskusteks, hooldusravi, kiirabi ja osaliselt eriarstiabi pakkuvateks tervisekeskusteks.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet rääkis eilses Postimehes, et eriarstiabi tuleb lähiaastatel tahes-tahtmata rohkem kokku tõmmata. Kindlasti jäävat nüüdisaegne haiglaravi aga, sõltumata sellest, mis see maksab, alles Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis ning saarlaste jaoks hea uudisena ka Kuressaares.
Saarte Häälele täpsustas Ivi Normet, et Kuressaare haigla töömahu tulevik sõltub paljuski personali valmidusest Saaremaal töötada ja siin elada. Aga ka näiteks mandri ja Muhu vahelise silla ehitamise plaanidest. “Nii kaua kui tervishoiutöötajad on valmis Saaremaal töötama ja korralikku maanteeühendust mandriga ei ole, peab kaasaegne erakorraline arstiabi kohapeal kättesaadav olema,” kinnitas Normet.
Postimehe andmeil on ministeeriumis praegu suure küsimärgi all näiteks see, mis saab tulevikus Rakvere, Viljandi ja Narva haiglast. Neis linnades püsib Ivi Normeti andmeil ilmselt mõnevõrra kauem eriarstiabiga haigla, kuid järjest julgemalt räägitakse ka nende puhul pikemas perspektiivis pigem tervisekeskuse variandist.
Normeti sõnul on jutt uuest haiglavõrgu arengukavast, mis on tegelikult alles kuju võtmas. Tervishoiusüsteemi reaalsest olukorrast, meditsiinitöötajate puudusest lähtuvad ideed haiglavõrgu muutuste kohta kuni aastani 2020 on radikaalsemad, kui pakkusid 12 aastat tagasi Eesti tervishoidu analüüsinud rootslased ja see, mis sai sellest lähtudes kirja Eesti haiglavõrgu arengukavasse kümme aastat tagasi.
Toona kõneldi minimaalselt 13 kõikehõlmavat eriarstiabi pakkuvast aktiivravihaiglast ning lõpuks jäi alles ja tegutseb tänaseni 19 haiglat. Arstide streigi ajal on aga hakatud taas nõudma haiglavõrgu korrastamist, mille ettevalmistustega on sotsiaalministeerium juba alustanud.
Suurem osa haiglatest annab praegu nüüdisaegset arstiabi nii ambulatoorsete vastuvõttude kui ka haiglaravi mõttes, kuid nad ei vea Ivi Normeti sõnul tegelikult neis ülesannetes enam välja. “Seda eelkõige personali poolelt,” nentis sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler.
Loading ...
Ah et kui arste on vähe, vähendame ka haiglate arvu. No ja siis jääb ka patsiente vähemaks. Ainult kalmistute laiendamisega läheb kiireks.
kas oleks mõistlikum pidada haiglaid ilma arstideta?
…nagu iseteenindus ;)
arste oleks vajameie haiglasse. aga vanad olijad kardavad konkurentsi ja söövad uued tulijad välja. kahju. samas on saaremaa arste vallutanud tuimus ja pealiskaudsus. ka perearstinduses. ei päästa sild siin midagi suhtumine peab muutuma.
Mulle tundub et osa arste streigib kogu
aeg. Päris piinlik neid kohe segama minna.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normeti lausest: “Nii kaua kui tervishoiutöötajad on valmis Saaremaal töötama ja korralikku maanteeühendust mandriga ei ole, peab kaasaegne erakorraline arstiabi kohapeal kättesaadav olema”, loen mina välja, et peale Muhu ja mandri vahelise silla valmimist võidakse kaotada maakonnas erakorralise meditsiini teenus???!!!
Selle asja peab küll meelde jätma järjekordse “sillauuringu” tarbeks!
Eks see Normeti väide ole üks tegevuseta aju sünnitis küll. Ka püsiühenduse olemasolul kestaks sõit Kuressaarest Tallinna kauem kui teekond Tallinnast Tartusse või isegi Võrru. Oblastilinn Pärnu on tinglikult võrreldav Tallinn-Tartu vahega kuid seda vaid kilomeetrite ja läbitava aja, mitte aga maantee kvaliteedi poolest. Samas oleks korrektne rääkida mitte sillast vaid püsiühendusest, kuna tunnel on sillaga võrreldes kaugelt kindlam variant.
Näe kui valgustav lause asekntslerilt, hakkab Vollilegi midagi kohale jõudma, kuidas sild tegelikult meie elu siin mõjutama hakkab
olen sama meelt eelkirjutanuga,peab muutuma suhtumine,samuti olen kogenud kui ükskõikselt,pealiskaudselt töötavad enamus perearste.Hoitakse iga hinnaga raha kokku,kunagi ei taheta teha õigeaegselt vajalikke analüüse,protseduure.Ütleb ju sõna-PEREARST-et peaksin saama teda usaldada ja tema poole pöörduda nagu pereliikme poole,kes sinust hoolib ja tahab aidata, aga kahjuks asi on kaugel sellest meie riigis.Arvan,et välismaal võib see tõesti toimida nii -perearstina !Meil peab kahjuks tihti ise endale diagnoosi panema (millega peaks hakkama saama arst)aga tihti see pole nii!Leian .et kui oman tervisekindlustuse,siis peaksin saama ka kõikvõimaliku abi.Milleks siis üldse on haigekassa,kas ainult ametnike ülalpidamiseks?
mina saan oma pere arsti (tedlikult lahku kirjutatud!) ainult kiita!
Mina enda oma mitte.
Kiidab see, kes pole võõrsil paremat teenust saanud!
Olgu jumal mulle armuline kui minu perearst läheb välismaale – tema saab seal kindlasti hästi hakkama, mmeie pere ilmselt nii hästi.
… meie pere ilmselt nii hästi ei saaks.
ametnik ja tema jutu tõlgendaja ei ole põhilisele pihta saanud – Kuressaare haigla püsimine sõltub saartel elanike püsimisest. Selge on et 10 tuh inimese pärast ei tasu suurt haiglat pidada vaid odavam ja kvaliteetsem abi on mandri suures keskhaiglas
A mis siis sinna haiglamajja pärast tuleb, kui haigeid ja arste ei jätku? Sest remont ja mingi juurdeehitus käivad küll hoolega. On sinna siis üldse mõtet rahasummasid magama panna?
Perearstid ei ole selles süüdi, et neist on tehtud ettevõtjad, iga protsduur ja analüüs maksab. Kahtlemata suunaksid perearstid oma patsiente julgemini uuringutele kui ei peaks iga senti lugema ja vaatama kuidas ots otsaga kokku tulla.
Artikli teemal kõneldes oleks aga ammu aeg suured ja kõledad majad kinni panna ja kvaliteetne raviteenus koondada 3-4 regionaalsesse keskusesse. Möönan, et saared on siinkohal pisut teises seisus kui mandrimaa. Andku mulle Põlva või Valga või Rapla arstid andeks, aga milline terve mõistusega inimene läheb oma tervisemuret kurtma oma valla haiglasse kui Ülikooli kliinik või PERH on sisuliselt 1 tunni bussisõidu kaugusel? Vabalt võib olla ka, et saartelt on odavam patsiente haigekassa kulul mandrile transportida, kas siis auto või kopteriga, kui seda meeletut monstrumit seal Aia uulitsas üleval pidada.
Seda piiratud resurssi mis meie väikesel rahval kasutada on tuleks kasutada targasti, ükskõik kas tegemist on hariduse andmisega, raviga või mõne muu elualaga mida me kollektiivselt üleval peame.
Ei vaidle eelpoolkõnelejatele vastu ega kiida ka takka, see on sügavalt isiklik arvamus.
Viimane aeg oleks alustada riiki ja selle seadusandlust ümberehitama. Uued seadused mis vastu võetakse peavad olema elanikkonnale kasulikud ja lähtuma nende heaolust. Siis jääb ka meie elanikkond kodumaale edasi püsima!
Selvepesulad kadusid, selvehaiglad tulevad. Igaüks võib oma oskuste piirides vabalt pruukida süstalt, plaastreid ja penitsiliini.
Ukselt on võimalik osta haigla päevapilet.
Äh, mis vahet siin enam on, surm siin või Siberis. Andrusel on vähemalt ämm, kelle seelikusaba alla peitu pugeda, kui mõni viirus ringi liikuma hakkab, aga mis on neil teha, kelledel Andruse ämma kaitsvat seelikusaba ei ole.
Andruse ämm Vaike Reial suri 13. oktoober 2012