Edukus ei tunne piire (4)

Linda unistus sai tõeks

linda unistus sai tõeks

GLASGOW’S: Linda Lapp ütleb, et tal pole Šotimaa vihmase ilma vastu midagi. Foto: erakogu

“Kõigile, kes on kas või kordki mõelnud välismaale õppima minna, soovitan kindlasti pakutud võimalusest kinni haarata. See annab hindamatu kogemuse, lisaks tulevikuks vajalikke rahvusvahelisi tutvusi ja parimaid sõpru kogu eluks.” Nii ütles Šotimaal ülikoolis õppiv Linda Lapp Vahtralehele.

Lindat kummitas mõte välismaal õppimisest juba 11. klassis, eelmise aasta talvel sai ta aga teada võimalusest minna edasi õppima Šotimaale. Kuna Euroopa Liidu kodanikele on see tasuta, tundus see võimalus veelgi helgem.

Ühendkuningriigis on ülikoolidesse kandideerimise tähtaeg jaanuaris. Seega algas tal juba detsembris, pool aastat enne gümnaasiumi lõpetamist, pingeline periood – kas saab välismaale õppima või ei saa. “Nagu näha, andis Kuressaare gümnaasium mulle piisava põhja, et asuda õppima Glasgow’s The University Of Strath-clyde’is matemaatikat, statistikat ja finantsi,” nentis Linda nüüd.

Linda tunniplaani kuuluvad matemaatika põhitõed, statistika, majandus ja rahandus. “Võib tunduda, et neid aineid on väga vähe, kuid see on vaid algus. Loenguid on mul 16 tundi nädalas ning lisanduvad veel tunnid tuutoritega. Iseseisev töö on hädavajalik, sest muidu kooli ei lõpeta,” rääkis Linda, lisades, et vastutustundetust selles koolis ei eksisteeri.

Tutvused kogu eluks

Kuigi Linda on olnud Glasgow’s vaid kuu aega, on ta kindel, et on leidnud tutvusi koguks eluks. “Minu kaks parimat sõbrannat on Jade Lõuna-Prantsusmaalt, kes on ühtlasi mu korterikaaslane, ja Mihaela Bulgaariast.”

Jade ja Mihaela õpivad rahvusvahelist ärikorraldust koos hispaania ja itaalia keelega. Lisaks on Lindal juba suur tutvusringkond ka teiste prantslaste ja šotlaste seas. “Üks on kindel: kui oled rahvusvaheline tudeng, siis sõpradeta küll ei jää. Kõikide jaoks on ülikool uus kogemus. Paljud on tulnud siia üksinda. Kõik otsivad uusi tutvusi ja sõpru, kellega hiljem oma rõõme ja muresid jagada.”

Siiani Linda ühtegi eestlast oma ülikoolis kohanud ei ole. “Küll aga tutvusin hiljuti eestlasega The University of Glasgow’st. Ta on Tallinna inglise kolledži vilistlane ja lõpetab sel aastal ülikooli majanduse erialal. Olles neli nädalat ainult inglise keeles rääkinud, kirjutanud, mõelnud, isegi und näinud, oli väga värskendav Glasgow’s eesti keelt kõnelda.”
Keel Linda sõnul takistus ei ole. “Alguses kartsin šoti aktsendi pärast, kuid lektorid kõnelevad väga selgelt ning olen sellega isegi harjunud. Samuti ei teadnud ma, mida oodata ingliskeelsetest matemaatikatundidest, kuid nüüd ma tean, et midagi keerulist ei ole.”

Tegelikult on Linda sõnul matemaatikat inglise keeles isegi kergem õppida, sest emakeeles on näiteks tehte liikmetel eri nimetused, mida tavaelus ei kasutata. “Enamik mõisteid matemaatikas on kohandatud ju inglise keelest, seega on väga kerge aru saada, millest jutt käib.”

Linda tunnistab, et paljud ta sõbrad on küsinud, miks ta valis nii raske ala nagu matemaatika. “Vastus on lihtne: matemaatikaga saab elus kõike teha: töötada panganduses, logistikas, suurfirmade raamatupidamises, kus iganes. Mulle meeldib leida probleemidele lahendusi. Lahenduskäigu läbimine on juba suur nauding ning matemaatika pakub väga palju taolisi olukordi.”

Ühikas oma tuba

Linda ülikoolilinnak asub mäe otsas. Linnak on kesklinnast 5-minutilise jalutuskäigu kaugusel pargis. Nagu paljud teised tudengid, elab ka Linda ühikas, ent erinevalt Eesti ühikatest ei pea seal kellegagi tuba jagama. Kõikidel on eraldi toad, ühine on vaid köök, duširuum ja tualett.

Linda räägib, et õpilased saavad ka väga odava hinnaga käia grupitreeningutes, jõusaalis, ujumas ja kuuluda erinevatesse spordiklubidesse. “Mina kuulun golfi- ja tenniseklubisse ning käin viis korda nädalas grupitreeningutel. Lisaks on siin ka väga hea joosta, sest mäest üles ja alla joostes saab suurepärase koormuse.”

Peale sportimisvõimaluste on Linda ülikoolis väga palju teaduskondade ja kursuste klubisid. “Mina astusin sel aastal matemaatikute klubisse ja finantsiklubisse ning lisaks sellele kuulun ka klaverimängijate klubisse. Muide, klaverimängijate klubi korraldab igal semestril ka kontserdi, kus ehk ka mina saan esineda. Ärevus on suur!”

Kõige üllatuslikum oli Linda jaoks vahest see, et kõik teadsid, kus Eesti on. “See näitab, et olen sattunud haritud seltskonda,” arvab ta. Samuti üllatas teda, et linna peal kõndides teretavad täiesti võõrad inimesed üksteist ja küsivad, kuidas läheb. “Keegi ei karda öelda komplimente, keegi ei karda pidevalt naeratada. Seepärast mulle britid väga meeldivad.”

Rasmus Arge

Soov saada kirjanikuks

soov saada kirjanikuks

KÕIK ON VÕIMALIK: Kristina Vallaste loodab tulevikus oma raamatu avaldada. Foto: Alar Truu

Kristina Vallaste on 16-aastane säravsilmne neiu, kelle suurim hobi on kirjutamine. Ise ütleb ta enda kohta järgmist: “Olen suhteliselt tagasihoidlik ja mitte eriti suur meister uute sõprade leidmisel, kuid iseloomult väga positiivne ja avatud meelega, kuulan alati inimese teda kritiseerimata ära ja püüan temast aru saada.” 

Kuressaare gümnaasiumi 10. klassis õppiv Kristina on ka väga avatud mõttemaailmaga ning kõigub pidevalt fantaasia ja reaalse maailma vahel, unistades uutest huvitavatest seiklustest. Tema moto on “kõik on võimalik”, kuid ta ei väsi meelde tuletamast, et see, et kõik võimalik on, ei tähenda ilmtingimata, et kõik ka päriselt on.

Kristina unistamine ongi üks peamisi põhjusi, miks ta üleüldse pliiatsi ja paberi kätte võttis. “Hakkasin kirjutama umbes 10–11-aastaselt, kuigi sel ajal vähe ja pikkade pausidega. Idee tekkis aga sellest, et ühel õhtul ütles isa õele, et too võiks kirjutada elulooraamatu, mis võrdleks minu õe ja vanavanaema elu, ning mul oli sel ajal üks lugu juba peas valmis, lihtsalt igavusest ja unistamisest. Mõtlesin, et miks mitte seda kirja panna.”

Kirjutab peamiselt järjejutte

Esialgu on Kristina jäänud järjejuttude kirjutamise juurde, aga kui küsisin temalt, mida ta arvab elukutseliseks kirjanikuks saamisest, vastas ta, et on sellele juba tükk aega mõelnud, ning loodab tõesti tulevikus raamatu avaldada. “Olen kirjastamise tarbeks juba valmis kirjutanud ühe lühiromaani, kuid selle parandamine on alles algusfaasis. Loodan selle tulevikus kirjastusele saata, aga kui vastu ei võeta, siis proovin muidugi edasi.”

Kõige parem Kristina juures ongi see, et ta pole allaandja-tüüp ning püüdleb oma eesmärgi poole, maksku, mis maksab, kasutades ära kogu vaba aja, mis koolist ja muudest hobidest üle jääb, kirjutades päeva jooksul kas või ühe lõigu. Nelja aastaga on Kristinal valminud viis järjejuttu ja kolm on veel kirjutamisjärgus.

Inspiratsiooni leidmisega tal probleeme ei teki ning ideid jätkub veel paljude raamatute kirjutamiseks. “Peamiselt saan raamatute jaoks ideid lauludest, mõnikord nende videotest. Need on tavaliselt kõige väiksemad detailid, mõni üksik laulurida või muu selline. Vahel jääb ka filmidest mõni teatud konks silma ja arendan selle hoopis omamoodi looks.

Kõige veidram koht, kust inspiratsiooni olen saanud, on vist see, kui nägin, et klassikaaslasel oli paks must pael ümber kaela. Kuidagi arenes sellest pildist välja lugu inimestega koos elavast rassist, keda kõik põlgavad ja kes peavad seadusega sätestatult kandma kaela ümber musta elektroonilist võru. See on armastusromaan, veel kirja panemata ja üks minu oma lemmikuid.”

Kristina kirjutabki peamiselt olenditest, kelle on ise välja mõelnud, kuna vampiirid ja libahundid talle üldjuhul pinget ei paku ning fantaasiamaailm on nii lai ja võimalusterohke.

“Kirjutan ikka sellest, mida ise loeksin, ning peamiselt iseenda lõbuks ja rõõmuks, kuigi väga oluline on ka enese arendamine ning lugejate jaoks kõige võimalikult sujuvaks muutmine, seetõttu olen oma populaar-semad jutud ka inglise keelde tõlkinud mitte-eestlastest lugejate jaoks.”

Kogust raamatuid ei laenuta

Peale kirjutamise tegeleb Kristina ka fotograafia, fotomanipulatsiooni ning loomulikult ka lugemisega. “On kaks asja, milleta ma kodust ei lahku. Üks neist on mp3-mängija ja teine on raamat, kas siis selline, mille lugemine on pooleli või mida ma alles lugema hakkan. Kusjuures ostan kõik oma raamatud poest ning raamatukogust pole juba üsna tükk aega ühtegi laenutanud.”

Hetkel on Kristinal plaanis, kui lühiromaan on valmis ja avaldatud, hakata kirjutama triloogiat, mis on mõeldud peamiselt noortele täiskasvanutele, kuid lugeda võivad seda muidugi kõik. Raamatu sisu jättis ta esialgu saladuseks. Ainuke vihje, mis õnnestus talt välja pigistada, oli see, et oodata võib palju action’it, draamat, veriseid lahinguid, uskumatuid olendeid, uusi maailmu ja väljamõeldud keeli.

Osa Kristina jutte on internetis lugemiseks aadressil http://www.wattpad.com/user/KristinaVallaste

Krista Vaabel

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 509 korda, sh täna 1)