VESINE TEEKOND NAABRI JUURDE: Saatuse tahtel ratastooli jäänud Toivo Müürisepp kurdab, et vee all ei näe ta tänavaauke ja toolirattad kipuvad tahes-tahtmata kinni jääma. Foto: Sander Ilvest
Kui paar nädalat tagasi kirjutasime Väike–Sadama tänava elanikele probleeme tekitavast valesti ehitatud kanalisatsioonisüsteemist, siis nüüdseks on ilmnenud, et uputustega ollakse kimpus mujalgi.
Saarte Hääle poole pöördus Haigla tänava elanik, kelle ukse all loksub iga suurema sajuga vesi. Kui kohapeal uudistamas käisime, avanes tõepooles ilmekas vaatepilt järjekordsest uputusest – mustkattega tänav oli servast servani vett täis.
Haigla tänava liikumispuudega elanik Toivo Müürisepp üritas parajasti külla minna üle tee elavale naabrile. Mees kurtis, et ratastooliga liikudes ei näe teeauke ja sellise suurveega võib hõlpsasti lompi kinni jääda. Eriti hull pidi olukord olema talvel, kui kogu tänav on kaetud jääsupiga. “Eelmisel talvel nägin, kuidas üks vanem proua läbi vee kahlas. Kui ta Aia tänavale jõudis, kallas kalossidest vee välja ja läks edasi,” kirjeldas Müürisepp. Tema teada on majavanem pöördunud abi saamiseks ka linnavalitsuse poole, sealt vastatud aga, et enne Aia tänava pikenduse ehitamist olukord paraku ei parane.
Toivo Müürisepp lisas, et varem jooksis vesi ka naabermaja põranda alla. Nüüdseks on naabrid oma krunti aga killustikuga täitnud ning sellest kerkis veetase tänaval veelgi.
Kuressaare Veevärgi juhatuse liige Ain Saaremäel, kes käis olukorraga kohapeal tutvumas, arvas, et kuna Haigla tänaval puuduvad kõnniteed ja äärekivid, siis poleks seal tegelikult abi ka sajuvete kogumiskaevust, kuna vesi valguks lihtsalt ümbruskonda laiali. Tema meelest kiiret lahendust sellele probleemile ei olegi. Vaja oleks investeerida raha, mida linnavalitsusel aga napib. Pealegi on lähim sajuvete kaev kaardi järgi Veski tänava nurgal ja see ei jõua juba nüüd vett ära juhtida.
Veevärgi juhatuse teine liige Aivar Sõrm nentis, et probleem ei ole siiski vaid ühes tänavajupis. “Kuressaare, mis on ehitatud endisele merepõhjale, on tänaseks kaetud asfaltteede ja
-platside võrguga, kohati on maapinda uusarendustega oluliselt tõstetud. Muudatustega pole sammu jõudnud pidada sajuvete ärajuhtimise süsteem, mis katab täna praktiliselt vaid poole linnast, ja tugevate vihmade korral polegi vetel kusagile imbuda,” läks Sõrm põhjuste otsimisega ajas tagasi. Ka tema hinnangul ei ole lähiajal reaalne, et kuskilt nõiaväel raha leitakse, rajamaks mastaapseid sajuvetesüsteeme. “Lõppeks peab keegi sellised investeeringud ja nende hilisema käitamise kinni maksma, täna seda maksuhimulist silmapiiril ei terenda,” sõnas Sõrm.
Loading ...
kuressaare linna tänavad on üldse üks suur häbiplekk !
ahsoo
Pole kuivust, ujuvad ka Pikk ja Aia tänav, peale väikest vihmasadu.
Lasteaia tänaval (Põik ja Pikk vahelisel lõigul) on näha, kuidas autod, läbides mitmeid porilompe, hoone seina on pritsinud ja seetõttu pannud mädaniku vohama.
Tunnen maja omanikule kaasa.
Olen ka ise samal lõigul korra selle pärast märjaks saanud.
Kindlasti köik inimesed oleks valmis andma paar eurot, et saaks köik kanalisatsioonid korda. Kuskil vöiks see rahakast olla ,kuhu iga inimene vöiks visata möned eurod, kas vöi kauplustesse.
Igla inimeselt möned eurod ja korralikud summad saaks kohe kokku. Ise oleksin valmis viskama sellisesse korjanduskarpi raha. Meile köigile oleks tähtsam, et linn oleks korras ja mönus siin elada.
Kas vöi tühjadest taaradest koguks rahad.
Mida sa siin kogud, kas igasugu maksud on veel väikesed? Kütuse hinnast on juba 50% maksud!
Igale poole jaguks, kui igasugu lollusi kinni ei maksaks. Alustades golfiga ja lõpetades Greekaga. Saaremaalt naftat leides isegi ei jaguks, kui see valesse kohta paigutada.
Lp. valija võiks kaaluda ons sellest tolku kui nn kohalike asju ajavad mehikesed maalt,kes linnaelust suurt ei taipa.
Valjalas said elektripostid otseks aetud ja tüki asfaldimoodi ollust porimülgastesse maetud aga kui inimeste asemel pudulojused kergteedel miine paigaldavad tekkib küsimus kelle jaoks.
Sama lugu paistab Saaremaa linnas toimuvat jooksis kuri võõrasema Toompeale pakku susati asemele mingi nohik isegi nn valijate käest küsimata.
Asi siis Upameeste selja taga istujatele too kanalisatsioon ja vihmavesi korda läheb isegi Raekoja lähiümbruses ei saa kuiva jalaga kõnniteel liikuda rääkimata Kitsa tn. fenomenist kus nn turistid ja linnakodanikud on sunnitud just kui Arensburgi keldribassenis ujuma ka siis kui vihmasagar ammu vaibunud on.
Linnal on maksumaksja raha, kuid raha suunamine ja paigutamine on valedes kätes. Alles lugesime lehest, kuidas linna osalusega golfifirma kasutas linna poolemiljonieurost krediiti omaks tarbeks. Siis sai sellest rahast laen uutele omanikele ja täna loeme, et see uus firma alustab pankrotimenetlust. Seega linn jääb järjekordselt oma rahast ilma. Aga issanda päike läheb enne looja, kui võimuka linnaraha suunaja sõrmekesed rahasahtli vahele jäävad.