Sügisvihmad näitavad linna sajuveesüsteemi nõrkust (8)

Sügisvihmad näitavad linna sajuveesüsteemi nõrkust

VESINE TEEKOND NAABRI JUURDE: Saatuse tahtel ratastooli jäänud Toivo Müürisepp kurdab, et vee all ei näe ta tänavaauke ja toolirattad kipuvad tahes-tahtmata kinni jääma. Foto: Sander Ilvest

Kui paar nädalat tagasi kirjutasime Väike–Sadama tänava elanikele probleeme tekitavast valesti ehitatud kanalisatsioonisüsteemist, siis nüüdseks on ilmnenud, et uputustega ollakse kimpus mujalgi.

Saarte Hääle poole pöördus Haigla tänava elanik, kelle ukse all loksub iga suurema sajuga vesi. Kui kohapeal uudistamas käisime, avanes tõepooles ilmekas vaatepilt järjekordsest uputusest – mustkattega tänav oli servast servani vett täis.

Haigla tänava liikumispuudega elanik Toivo Müürisepp üritas parajasti külla minna üle tee elavale naabrile. Mees kurtis, et ratastooliga liikudes ei näe teeauke ja sellise suurveega võib hõlpsasti lompi kinni jääda. Eriti hull pidi olukord olema talvel, kui kogu tänav on kaetud jääsupiga. “Eelmisel talvel nägin, kuidas üks vanem proua läbi vee kahlas. Kui ta Aia tänavale jõudis, kallas kalossidest vee välja ja läks edasi,” kirjeldas Müürisepp. Tema teada on majavanem pöördunud abi saamiseks ka linnavalitsuse poole, sealt vastatud aga, et enne Aia tänava pikenduse ehitamist olukord paraku ei parane.

Toivo Müürisepp lisas, et varem jooksis vesi ka naabermaja põranda alla. Nüüdseks on naabrid oma krunti aga killustikuga täitnud ning sellest kerkis veetase tänaval veelgi.

Kuressaare Veevärgi juhatuse liige Ain Saaremäel, kes käis olukorraga kohapeal tutvumas, arvas, et kuna Haigla tänaval puuduvad kõnniteed ja äärekivid, siis poleks seal tegelikult abi ka sajuvete kogumiskaevust, kuna vesi valguks lihtsalt ümbruskonda laiali. Tema meelest kiiret lahendust sellele probleemile ei olegi. Vaja oleks investeerida raha, mida linnavalitsusel aga napib. Pealegi on lähim sajuvete kaev kaardi järgi Veski tänava nurgal ja see ei jõua juba nüüd vett ära juhtida.

Veevärgi juhatuse teine liige Aivar Sõrm nentis, et probleem ei ole siiski vaid ühes tänavajupis. “Kuressaare, mis on ehitatud endisele merepõhjale, on tänaseks kaetud asfaltteede ja

-platside võrguga, kohati on maapinda uusarendustega oluliselt tõstetud. Muudatustega pole sammu jõudnud pidada sajuvete ärajuhtimise süsteem, mis katab täna praktiliselt vaid poole linnast, ja tugevate vihmade korral polegi vetel kusagile imbuda,” läks Sõrm põhjuste otsimisega ajas tagasi. Ka tema hinnangul ei ole lähiajal reaalne, et kuskilt nõiaväel raha leitakse, rajamaks mastaapseid sajuvetesüsteeme. “Lõppeks peab keegi sellised investeeringud ja nende hilisema käitamise kinni maksma, täna seda maksuhimulist silmapiiril ei terenda,” sõnas Sõrm.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 747 korda, sh täna 1)