Liigniiskus takistab viljakasvatajatel keskkonnanõuete täitmist

Liigniiskus takistab viljakasvatajatel keskkonnanõuete täitmist

RASKED OLUD: Pidevate sadude tõttu on põllud nii pehmed, et Aivar Lemberil jääb 18 hektarit rapsi võtmata. Foto: Egon Ligi

Erakordse niiskuse tõttu ei suuda paljud põllumehed täita keskkonnasõbraliku majandamise toetusega kaasnevat talvise taimkatte nõuet.

PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik ütles Saarte Häälele, et praeguseks on neli põllumeest esitanud kirjaliku teate selle kohta, et nad ei saa liigniiskuse tõttu keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetuse puhul nõutavat talvist taimkatet rajada. Samas on hulk inimesi PRIA infotelefonil ja büroodest küsinud telefoni teel nõu ja saanud juhtnööre, kuidas nõude täitmata jätmisest täpselt teavitada. “Nende suuliste pöördumiste põhjal eeldame, et ametlikke teateid tuleb kindlasti juurde,” lausus Maris Sarv-Kaasik.

Üks avalduse esitajatest on Kaarma valla talunik Aivar Lember, kes peab talvise taimkatte nõudest tulenevalt külvama 64 ha, kuid praeguseks on külv tehtud vaid 30 hektarile põllumaale.

“Igal aastal olen suutnud selle nõude täita, aga sel aastal maad lihtsalt ei kanna, niiskust on nii palju ja kogu aeg sajab juurde,” kurtis esmaspäeval PRIA-sse avalduse esitanud Lember. “Ma kardan, et idu läheb niiskuse tõttu enne piimale, kui üldse idanema hakkab,” viitas talunik, kes pole siiski lootust kaotanud, et vähemalt osa tritikust, mis oli plaanis külvata, õnnestub siiski maha panna. “Kevadel oleks ka palju lihtsam, kui kõik 64 ha oleks külvatud, nüüd hakka kevadel seemet ostma ja see on ka kõik täiendav kulu,” lisas ta.

Aivar Lemberi sõnul pole ta sel sügisel isegi väetist põllule pannud, ainsaks põllurammuks jääb põldu küntud ristik. Samas usub talunik, et väetamisest poleks ilmselt ka palju abi olnud, sest enamiku väetisest leotab vihm ilmselt mullast välja.

Orissaare talunik Aavo Aljas rääkis, et nendegi kandis jääb mõnel mehel talvise taimkatte norm ilmselt täitmata. Aljas ise külvas küll kohustusliku portsu maha, aga liigniiskuse tõttu saagilootust eriti pole. Osaliselt on põhjus ka selles, et külv jäi loodetust pisut hilisemaks. “Tahtsin rapsile peale külvata, aga raps sai nii hilja valmis,” selgitas Aljas.

Valjala talunik Kaido Kirst kinnitas, et temal on kõik külvinormid täidetud ja olukord on enam-vähem, kuigi mõnes kohas põllul on ka natuke vett peal. Kuigi vesi võib väetise põllult välja leotada, usub Kirst, et taimed on mingi osa toitaineid ikkagi kätte saanud.

“Oras näeb üsna normaalne välja,” lausus ta. Kirstu andmetel leidub ka Valjala kandis põllumehi, kel liigvesi pole võimaldanud keskkonnanõudeid täies mahus täita, ning kahjuks on aeg juba sedavõrd hiline, et ilmselt pole ka mõtet enam külvata.

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse määruse kohaselt peab vähemalt 30% kogu ettevõtte keskkonnasõbraliku majandamise toetuse toetusõiguslikust maast olema iga kohustuseaasta 1. novembrist kuni 31. märtsini toitainete leostumise vältimiseks põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all.

Kui talvist taimkatet ei ole liigniiskuse tõttu olnud võimalik rajada, tuleb sellest PRIA-le kindlasti teada anda, esitades vastavasisulise avalduse. Avalduses tuleb kindlasti ära märkida ka see, millistel põldudel ja kui suures ulatuses on talvist taimkatet rajatud.

Aivar Lemberi sõnul pole ta varem nii sademeterikast aastat näinudki, kus vihmahood hakkavad kevadel pihta ja kestavad sügiseni välja.

“Saak oli küll keskmisest parem, aga 18 ha rapsi jäi niiskuse tõttu võtmata, sest jalgealust lihtsalt ei ole,” sõnas Aivar Lember.

“Suuresilla jõgi on nagu kevadise suurvee ajal. Nüüd norralaste ilmateade lubab pisut paremat ilma, üritan veel midagi ära teha,” lisas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 351 korda, sh täna 1)