Mõned müüdid pensionist

Mõned müüdid pensionist

RÕÕM LAPSELAPSEST: Kui pensionisamba igakuise väljamaksesumma üle rõõmustamiseks erilist põhjust pole, siis 3-aastase lapselapse Elisabethi üle saab Lea Kuldsepp rõõmu tunda iga päev. Foto: Tõnu Veldre

Pensioniks kogumisest on viimasel ajal palju räägitud ning leidub omajagu neid, kes kahtlevad, kas üldse maksab koguda. Kaheldakse selleski, kas nii palju elupäevi jätkub, et kogutut kasutada saaks.

Teame kõik, et Eesti rahvas vananeb ning üha vähem on tööealisi inimesi, kes maksude kaudu eakaid toetada aitavad. Sestap ei saa vanaduspõlve peale mõtlemist kaugesse tulevikku lükata – ühel hetkel on pensioniiga käes ja siis on keeruline toime tulla, kui igas kuus on poole vähem raha kui täna. Nii võib kahjuks juhtuda, kui täna teenitust osa vanaduspõlveks ei säästeta. Igal juhul on lihtsam panna täna teenitust kümnendik kõrvale, kui tulla aastate pärast toime poole väiksema igakuise sissetulekuga.

Eesti mees elab pensionini

Ka pole täna ei Eesti mehel ega naisel kuigi arukas arvata, et pensionipõlveni ei elata. Kui 1990. aastate esimeses pooles oli keskmine oodatav eluiga tõesti madal, siis praegu on pilt teine.

Aastal 2010 oli meeste keskmine oodatav eluiga 70,6 aastat ning see number tõuseb. Veelgi olulisem on vaadata, kui pikalt elavad Eesti inimesed hetkest, mil saavad 65-aastaseks ehk lähevad pensionile. Keskmine Eesti mees elab siis veel 14,59 aastat ehk nii pikk on keskmine pensionipõlv. Kui mees on elanud 80-aastaseks, elab ta oodatavalt veel üle 7 aasta ehk kogu pensionipõlv oleks 65-aastaselt pensionile minnes üle 22 aasta. Statistika kohaselt jõuab 80. eluaastani pea iga kolmas mees.

Statistika ütleb sedagi, et kui riigis elab neli inimest, kellest üks sureb sündides, üks hukkub 20-aastaselt ning kaks elavad 100-aastaseks, on selles riigis keskmine eluiga 55 aastat. Küll aga elavad pooled elanikud pensionieas päris kaua. Seega võib öelda, et keskmine Eesti mees veedab pensionil arvestatava aja ning jutt, et valdav osa sureb enne pensioniikka jõudmist, on müüt.

Pensionisammas on päritav

Kui kõik halvad asjaolud kokku langevad ning inimesel on põhjendatud arvamus, et tema eluiga jääb märgatavalt alla statistilisele keskmisele, jääb tema kogutud raha alles – selle pärivad ta lapsed, lähedased või sõbrad. Oleme pangas pensioni osas nõu andnud kümnetele tuhandetele inimestele. Üllataval kombel teavad vähesed neist, et II ja III sambasse kogutud raha saab pärandada.

Seaduse kohaselt saavad II sambasse kogutu pärida ainult eraisikud. Pärida on võimalik kümne aasta jooksul alates pärimistunnistuse väljastamisest. Pensionivara on päritav terve kogumisaja vältel, kui koguja elutee peaks katkema enne vanaduspensionile jäämist. Lisaks on pensioniraha päritav ka siis, kui koguja on juba pensionile jäänud ja sõlminud lepingu, mille järgi saab ta kokkulepitud aja jooksul otse pensionifondist regulaarseid väljamakseid.

Oluline on teada, et kui väljamaksete ajal ei ole raha enam pensionifondis ja seda maksab välja kindlustusselts, tuleb pärimisasjad lepingut tehes eraldi üle täpsustada.

Pärimine on paindlik

Pärijatel on kolm võimalust. Esiteks võib kõik välja võtta rahas, kuid sel juhul peetakse summalt kinni tulumaks. Teiseks võib päritud osakud kanda oma pensionikontole. Siis tulumaksu tasuma ei pea. Saab teha ka nii, et kannad osa pensionikontole ja osa võtad rahas välja. Rahas saab pensionifondi kogutut välja võtta ühe aasta jooksul alates pärimistunnistuse väljastamisest. Hiljem saab päritava pensioniraha kanda vaid isiklikule pensionikontole.

Niisiis on pensioni II sammas tähtis eelkõige kogujale endale, kuid pakub kaitset ka tema lähedastele.

Loit Linnupõld
Swedbank Investeerimisfondid AS-i juhatuse esimees

Teine sammas üllatas ebameeldivalt

Värske pensionär Lea Kuldsepp ühines 2000. aastate alguses teise pensionisambaga. Toona oli see uus asi, ühinemine toimus Kuldsepa sõnul töö juures peaaegu et kollegiaalselt ja küsimusi tal toona eriti ei tekkinud.

Nüüd, mil pensioniaeg käes ja Lea Kuldsepp uuris, kuidas ta kogutud raha sellest sambast kätte saab, sai ta hoopis üllatuse osaliseks, mis kuigi meeldivaks ei osutunud. “Selgus, et kõige lühem periood, mille jooksul ma selle raha – mida ei olegi nii väga vähe – sealt kätte saan, on 11 aastat,” sõnas ta.

Kuldsepp tänas oma sõnul õnne, et vähemalt on olemas variant, et kui temaga selle aja jooksul midagi juhtuma peaks, saab pensioniraha edasi pärandada. “Mis mind üllatas ja kurvakski tegi, oli see, et kui igakuine rahaline väljamaksevõimalus oli mulle välja arvutatud, siis sellest võetakse veel omakorda tulumaks maha,” tõdes Lea Kuldsepp. “Kuusummaks, mis ma kätte saan, kujunes mul seega umbes 30 eurot.”

Kuldsepp nentis, et kui ta seda oleks teadnud, ei oleks ta teise sambaga ilmselt liitunudki. “Oleksin võinud selle raha igal palgapäeval n-ö sukasäärde panna ning praegu oleks mul võtta kogu see summa. Mitte nii, et 11 aastat nemad kasutavad minu raha ja selle pealt võetakse veel ka tulumaksu,” leidis Kuldsepp, et õiglane see küll pole.

Lea Kuldsepp märkis, et tegi kunagi ka kolmanda pensionisamba ning sellega oli mõnevõrra lihtsam. “Kui otsustasin, et ei taha sinna enam raha koguda, siis läksin kindlustusse ja lõpetasin selle ära,” sõnas ta. Ka sellelt summalt võeti tema sõnul teatud protsent maha. “Kuid vähemalt sain ma selle raha kätte ja ise otsustada, mida sellega teha.”

Kertu Kalmus

Kogumisperiood on oluline

Tuleks mõelda oma rahakogumisperioodi pikkusele. Mida pikem on kogumisaeg enne pensionile jäämist, seda suuremaks kujuneb kogutav summa. Meie uuringud on näidanud, et Eesti inimesed hakkavad pensioni peale mõtlema või et teema muutub nende jaoks aktuaalseks 50. eluaasta alguses. Nii jõutakse koguda ligikaudu 10 aastat.

Kui aga kogutud summa pensioniaastate peale ära jagada, siis igakuine summa jääb liiga väikeseks, et tagada ka pensionil olles harjumuspärane elustiil.

Kogumise edasilükkamine aasta võrra võib tähendada arvestatavalt väiksemat pensioni tulevikus. Edasilükatud otsust pensioniks koguma hakata võib vaadelda kui aega, mis töötab inimese kahjuks. Küll aga tuleks mõelda, et aeg töötab koguja kasuks – kui teha kogumisotsus täna ära, siis ei pea tulevikus selle peale mõtlema ja võib nautida ka finantsiliselt paremat pensionipõlve.

Indrek Holst
SEB elu- ja pensionikindlustus

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 313 korda, sh täna 1)