Jahiseaduse eelnõu kooskõlastamata jätnud siseministeerium on vastu jahitulirelvadel helisummuti kasutamisele, kuna see oleks ohtlik inimeste turvalisusele.
Uue jahiseaduse koostajad soovivad muuta relvaseadust selliselt, et jahitulirelva omanik võiks jahipidamisel kasutada ka helisummutit. Summuti kasutamine häiriks vähem metsloomi, samuti avaldab tugev heli negatiivset mõju jahikoertele.
Siseministeerium osutab, et uue jahiseaduse eelnõu seletuskirjas ei ole toodud piisavalt mõjukaid argumente selleks, et kaaluda helisummuti kasutamise lubamist jahinduses, mistõttu tuleks antud regulatsioon eelnõust välja võtta.
Jahitulirelval summuti kasutamise lubamine ei ole otstarbekas ega põhjendatud inimeste turvalisuse aspektist.
Siseministeeriumi hinnangul on eelnõu koostajad jätnud märkimata suurima helisummuti jahipidamises kasutamise riski – summuti kasutamisel kaoks tulistamisega kaasneva heliefekti hoiatav ja tähelepanuäratav toime. Inimesed kuulevad laske, see teeb nad tähelepanelikumaks ning nad oskavad jahipidamise alast eemale hoida. Teisalt loob helisummuti reegliteta kasutamine jahipidamisel soodsa pinnase ebaseaduslikuks jahipidamiseks.
Siseministeerium ei ole nõus ka eelnõu seletuskirjas väidetuga, nagu näeksid Soome jahiregulatsioonid ette üldist õigust kasutada jahipidamisel helisummutit igal pool.
Soomes on erinevad regulatsioonid helisummuti kasutamiseks tiheasustusega ja vähema asustusega paikkondades. Osas paikkondadest on helisummuti kasutamine jahipidamisel keelatud ka Soomes, märgib regionaalminister Siim Kiisler oma kirjas keskkonnaministrile.
Loading ...
“Soomes on osades paikkondades keelatud” – selge ,keelame meil terves vabariigis ära.
Olen ise käinud Soomes jahil sellise jahirelvaga, millel on selline helisummuti peal. See ei summuta kõike,vaid poole häälest. Muidugi väga palju oleneb padruni laengust.Üks hea asi on see,et helisummtiga jooksevad erinevad kuulid kõik ühte kohta.Ei pea eralti püssi sisse laskma.Paljud arvavad,et see on sama mida armees kasutakse, kuid ei see mida Soomlased kasutavad on mööltud jahirelvadele.
jahimees seda lisakilo raua otsa ei vaja, tiirus, kus kõik lasevad ja palju mehi koos, palun. Jaht peab olema, nigu muiste, et mõnusad mehed, vanakooli relvadega, koerad ja ei ühtki elektroonika seadet. Vot siis on jaht ja iga kütt teab, et teisekorra päev kehva ja viimases ajus kostev pauk annab küttidele tubli impulsi ja väsimus pühitud.
Just teistpoolt lahte tedrejahist sai tuldud ja 222rem summutiga annab tõesti “sportpüssi” paugu. Meil selle keelamisega tahetakse salaküttimist ära hoida, räägitagu mis tahes.
ei tõsta kõva pauguga püss küll kuidagi ja summutatud lask ei tee kõrvalistele isikutele olemist ohtlikumaks.
Asi on selles , et kui kuuled lasku summutamata relvast, siis kuul lendas teises suunas — kuuli kiirus ületab heli levimise kiiruse ( u. 300 m/s),. See tähendab, et ohtliku kuuli tulekut ette ei või kuulda, olgu siis lask summutatud või mitte.
Pihta tulevat kuuli saaks kuulda ainult postuumselt, aga igasuguse kuuldud paugu peale kuskile jooksu pista oleks ka rumal, sest kust peaks kõrvaline isik teadma ohutu suuna ?? Laskmisel saab ohutuse eest vastutada ikkagi relva kasutaja.
Salaküttimise vastu saavad ainult jahimehed ise kõige tõhusamalt võidelda — ja muuseas võitlevad ka , kuna kõik jahimaad on kindlateks piirkondadeks jagatud ja ühte seltsi kuuluvad mehed teavad-tunnevad oma kaaslasi-nende autosid, et pole võimalik võõral/jahiõigust mitte omaval paskaagil neil maadel pätti teha. Võibolla vahel võib mõni jahimees eksida ühe või teise jahisääduse pügala suhtes(lasta ähmiga loale mittevastava looma nt), üldjuhul selline asi klaaritakse ära ka ja juhtub harva. Jahimehel salaküttimise vajadus puudub, lube on saadaval piisavalt ja isegi vastupidi, ei jõuta piisavalt erinevate loomade (metssead, hirved, hundid) populatsioone ohjeldada – et kahjustuste tasusid püütakse pähe määrida. Sigade koha pealt oleks asi isegi õigustatud, kui poleks nii palju jahikeelu/looduskaitse alasid, kus sead karistamatult saavad laamendada-paljuneda ja sealt öösiti pahapeal käia. Hirvede ja huntidega on aga see lugu, et neile antakse küttimislube välja piiratult, aga kahjustusi tahetakse ikkagi jahimeeste kaela sokutada.
Hääletu jaht (summutiga — vibuga) häiriks metsaelu ja ka inimkõrva vähem ja oleks veidi tõhusam , kuna näiteks pärast “magnum-mürakat” jahikantsli varitsusjahi platsile enam nädal läbi ükski saakloom ei ilmu.
Mis puutub sellesse inetusse kotkalaskmisse, siis jahimehel kotka vastu mingit huvi pole, metsaomanikele on see lind küll nuhtluseks — vaat kui teeb su metsamaale pesa !! Riik peaks reegleid kehtestades (üldrahvalikke huve silmas pidades ) ka eraomanike kahjud samast üldrahvalikust katlast kinni maksma.
Teeb kotkas pesa — makske metsamehele kaasnevad kahjud 100% , murrab hunt lamba, makske ka kinni jne.
Aga et politsei hakkab pauku kuuldes salakütte püüdma , vat ei usu — nad saa mõrtsukaid ja vägistajaid ka õieti kätte , roolijoodikuid harva , aga 3km/h kiiruseületamist 20 m enne linnapiiri kiirendades (mingit ohtu pole) , vot siis oskavad ridamisi inimesi taga kiusata ja trahviraha korjata.
Üks näide sellisest kotkavärgist on loetav siit samast Saarte Häälest — http://www.saartehaal.ee/2012/05/23/mati-heinmets-poordus-merikotka-piirangute-parast-riigikogu-poole/
Imestama paneb mind aga see, et kirjutises on toodud regionaalministri seisukoht.
Aga võibolla on tegu hoopis “sotsiaalse siduvuse” probleemiga või mis muul põhjusel regionaalminister jahitulirelvadel helisummuti kasutamise teemal arvamust avaldab?!
Sisuliselt tuleks muuta koos jahiseadusega ka relvaseadust, sest hetkel:
(3) Helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. Helisummuti on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus. ja sellega asi piirdub.
kas salakütt siis hetkel sumutiga lastes on kuidagi legaalsem? või mismoodi hetkel salakütt peaks toimetama? Kui ma oleksin salakütt, siis oleks mul savi seadustest ja paugutakski vaikuses, tapaks looma summutiga ja korjuse teeks kodus konserviks. Kuidas see summuti siis hetkel paremini välja kostab? Pole ise kunagi jahti pidanud ega summutiga relvast lasknud, sellepärast uurin.
Paugu ega ka vaikse klõpsu , ammugi helitu sutsu järgi niikuinii keegi ei oska öelda kes selle autor on, kas loaga mees või röövel. Jahiõiguseta mehe jahimaal viibimise saab sama territooriumi valdaja auto järgi fikseerida , kuna kogu sealne jahimeeste seltskond tunneb üksteist igatpidi.
Vahelevõtmine saabki toimuda transpordivahendi kasutamise tõttu kui hakkad looma vedama konservitegemiseks , või pead metsaall askeldama pikemalt — lihuniku tööd tegema.
Ja üldsegi , kes siis selline salakütt peaks olema , kellel on loata relv (summutiga – või ilma), kellel pole jahitunnistust, kellel pole jahiluba, keda kohalikud mehed keegi ei tea-tunne ja ometi tunneb selle kandi metsamaad nagu oma taskuid ja kellel on nagunii savi kõigist seadustest. Sellist komplekti kokku saada — ilmvõimatu, ja vahelejäämine ülimalt tõenäoline, kuna piirkonna jahimehed hoiavad oma jahimaid , nagu oma naist : isegi piirinaabritel hoitakse silm peal.
Mis sellesse kotkalaskmisse puutub , siis jäi mulje ,et Simuna seltsi mehi proovitakse süüdistada jahikantslist söödaga varitsusjahi pidamises. Lõpnud loomi ei tohtivat söödaks kasutada. See on aga üks efektiivsemaid röövloomade (rebane, kährik, hunt, karu) küttimise meetodeid. Rebane ja kährik on peale mõneaastast vaktsineerimist täiesti üle pea kasvanud. Hundid on nii ülbeks läinud , et jõlguvad külavahel juba , ja Lääne-Virus viisid koera õuepealt ära koos kuudi ja ketiga (see pole nali). Karud veel õnneks mahuvad vaevaliselt metsa ära , ehkki juba mõni aasta tagasi üks jäi koguni kaitseministri auto ette. Röövulukeid peab ohjeldama, muidu pistetakse mõni koolilaps varsti pintslisse. Loomapidajatele tekitatud kahjude hüvitamisest pole eriti palju kuulda olnud , küll on aga üle Eesti hädaldatud metsloomade ülekülluse pärast.
Kotka