Põllumehed soovivad sõnnikuhoidlate katmise nõude tühistamist

Eesti põllumeeste keskliit esitas rea ettepanekuid Eesti põllumeeste konkurentsivõimet pärssivate küsitavate keskkonnanõuete ümbervaatamiseks, muuhulgas soovitakse sõnnikuhoidlate katmise nõude tühistamist.

“Teeme ettepaneku tühistada nõue sõnnikuhoidlate katmise osas, mis praktiliselt ei oma keskkonnakaitselist efekti, on tehnoloogiliselt keerukas ja tekitab ettevõtjaile suuri põhjendamatuid kulutusi,” kirjutab Eesti põllumeeste keskliidu juhatuse esimees Üllas Hunt riigikogu maaelu- ja keskkonnakomisjonile ning põllumajandus- ja keskkonnaministeeriumile saadetud kirjas.

Ehkki veekaitsenõuete kohaselt peab vedelsõnniku- ja virtsahoidla ammoniaagi lendumise vähendamiseks olema kaetud, on selline kohustus Üllas Hundi sõnul lisaks suurtele kuludele paljudel juhtudel ka ebapraktiline, kuna virtsahoidlatel moodustub koorik, mis ei lase lämmastikühenditel lenduda. Põhiline lämmastikühendite õhusaaste tuleb ikkagi lautadest.

Eesti põllumeeste keskliit peab Eesti tootjate suhtes äärmiselt ebaõiglaseks ka olukorda, kus Eesti riik nõuab enam kui 300 loomühikuga farmidelt keskkonnakompleksluba, kuigi Euroopa Liit seda veisekasvatusfarmidelt ei nõua. Keskliit peab kompleksloa nõuet mõistlikuks vaid juhul, kui sama hakataks nõudma ka EL-i teiste liikmesmaade veisekasvatajatelt. Ühtlasi soovitab keskliit hakata kompleksluba nõudma 300 loomühiku asemel alates 400 loomühikust.

Põllumeeste keskliit ei ole rahul keskkonnakompleksloaga kaasnevate täiendavatele maksudega, millest kõige olulisem on õhusaastemaks. Praegune õhusaaste arvestus lähtub teoreetilisest kalkulatsioonist, mis ei arvesta Eesti tegelikke klimaatilisi tingimusi ammoniaagi ja dilämmastiku õhku paiskumisel loomakasvatusfarmidest ning nende sõnnikuhoidlatest. “Põhjendamatul alusel nõutav väljaminek on tootjale ebaõiglane ning seda eriti praegustes rasketes majandusoludes,” osutab Üllas Hunt.

Ebaproportsionaalselt kõrgeks peavad põllumehed ka keskkonnatasu määra, mida rakendatakse ettevõttele kompleksloa esitamise viibimise korral. Näiteks Tartumaa tootjale OÜ Männiku Piim määrati augusti lõpus 40 774,10 € trahvi ehk 20-kordne saastetasu määr, samas ei esinenud ettevõttes keskkonnasaastust, vaid tegemist oli pelgalt kompleksloa dokumentide esitamise mõningase hilinemisega.

Et leida koos võimalikke lahendusi, avaldas Eesti põllumeeste keskliit oma kirjas soovi riigikogu komisjonide ja ministeeriumide esindajatega kohtuda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 264 korda, sh täna 1)