Muhulasest päästetöötaja hakkas hoiuala pärast lambaid pidama (9)

Muhulasest päästetöötaja hakkas hoiuala pärast lambaid pidama

IDÜLL RANNAL: Päästetöötaja Priit Saartok on lammastega lühikese ajaga usaldusliku kontakti saavutanud. Foto: Sander Ilvest

Muhumaal Lalli külas elav päästetöötaja Priit Saartok otsustas koos abikaasaga, et rannaäärne karjamaa näeb kõige ilusam välja ikka siis, kui sinna lambad peale lasta.

Üllast mõttest ajendatuna ostsid Saartokid tänavu aprillis Sauvere farmist kõik seal pakkumisel olnud 69 lammast ja tõid need Lalli sadama ümbruse karjamaadele rohtu sööma. Hiljuti liitus karjaga Saaremaa Ökokülast ostetud jäär, kes uttedega üsnagi usinasti tutvust sobitab.

“Eks ta ole natuke ka nostalgiavärk, sest lapsena sai lambakarjas käidud,” märkis Priit Saartok, kelle sõnul on lambapidamise peamine eesmärk siiski hoiualade hooldamine.

Saarte Hääle külaskäigu ajal olid lambad Lalli sadama lähistel paari hektari suurusel mereäärsel karjamaal, mis oli suvega väga kenasti puhtaks söödud. “Niitmisega sellist pilti ei saavuta, endal hea vaadata ja teistel ka hea mere ääres käia,” ütles Priit Saartok, kellele meeldib golfimuru meenutaval rohumaal suviti paljajalu kõndida. “Nüüd tahtis naaber, et ma karjaaeda ka tema hoovi laiendaks, ja lisaks on tal ka maid hooldamiseks pakkuda,” rääkis lambapidaja, kel tuleb peatselt hakata karjaaeda juurde ehitama.

Lalli külas on Saartokkidel maad 40 ha, aga koos lahustükkidega, mis asuvad mitmel pool Muhus, ulatub hooldatavate alade pindala 100 hektarini.

KIK-i projekti toetusel toovad Saartokid järgmisel kevadel lammastega võidu rohtu sööma ka paarkümmend Herefordi tõugu lihaveist. Veised lähevad lammastega ühele karjamaale nagu vanal heal ajal, kui külarahvas lambaid ja veiseid ühel karjamaal pidas.

Kuna Lalli küla lambakasvatus ei keskendu lihatootmisele, vaid alade hooldamisele, siis vastavalt alade hoolduskoormusele kujuneb ka lammaste arv. Hooldatavaid alasid on nii palju, et olemasoleva lambakarjaga neid veel ära ei hoolda. “Põhikarja võib-olla natuke suurendame veel, aga jäärad, kes on kasvu kätte saanud, lähevad karjast välja,” ütles Priit Saartok.

Praegu Orissaares päästeteenistuse meeskonnavanemana töötav Priit Saartok rääkis, et põllumajandus ja loomapidamine pole nende perele võõras. Tema ise on mehhanisaatorina lõpetanud Kuressaare ametikooli, zootehniku haridusega abikaasa Tiiu Saartok töötab aga Valjala Seakasvatuses nuumabaaside juhatajana. Pärast taasiseseisvumist oli perel kümmekond lüpsilehma, kuid vahepeal muutus loomapidamine nii vähetasuvaks, et kari likvideeriti.

Ühelgi lambakasvatuse alasel koolitusel Saartokid veel käinud ei ole. Midagi väga keerulist lambapidamises pole, aga mingid nüansid tahavad veel selgeks tegemist küll, tõdes Priit Saartok.

Rääkides loomade tervisehädadest, siis Lalli küla lambakarjas seni midagi hullu juhtunud ei ole. Mõni loom on jala välja väänanud, aga pärast paari päeva lonkamist on jalg ise ära paranenud. “Haige loom tuleb ilmselt karjast ära saata, nende ravimine ei tasu tänapäeval vist ära,” on Priit Saartok veendunud.

Kui Saaremaa lambakasvatajad on mõnel pool alaliselt hirmul huntide pärast, siis Muhus hundihirmu ei tunta. “Tunnen kaasa saarlastele, kes lambaid peavad,” lausus Priit Saar-tok. Mõni aasta tagasi sai Priit Saartok küll Kesselaiult telefonikõne, kus anti teada, et kaks hunti on üle merejää Lalli poole teel. “Käisin jälgi vaatamas ja hiljem õhtul nähti neid hunte kusagil Muhu keskel, aga nad pöördusid vist üsna ruttu tagasi,” rääkis Saartok. “Ilmselt jäi Muhumaa neile kitsaks, eks nad tahavad suuremaid metsasid.”

Keskkonnaameti maahooldusspetsialist Piret Sepp ütles, et Muhus on Natura aladel poollooduslikke kooslusi 2700 ha, kus karjatajaid ja niitjaid on 700 hektaril. Kasutusest väljas on tervenisti 2000 ha poollooduslikke kooslusi, millest enamik on looduskaitseliselt väga väärtuslikud loopealsed. “Kõik karjatajad ja hooldajad on teretulnud. Väga tublid on need inimesed, kes oma aladel toimetavad,” kiitis Piret Sepp.

Priit Saartoki hinnangul võiks hoiualade hooldajaid Muhus rohkem olla küll ja eks neid tuleb tasapisi juurde ka. Vähemasti koduhoovis kasutab lammast niiduki asemel nii mõnigi muhulane.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 877 korda, sh täna 1)