Angla leivanädal tipnes ühise leivaküpsetamisega (1)

Angla leivanädal tipnes ühise leivaküpsetamisega

PÜHALIK TEGU: Eile olid Anglas leivateoga ametis ka pärandkultuurikeskuse külalised (vasakult) Helve Tasane, Helga Nurmekann, Evi Õun ja Urve Liiv. Foto: Sander Ilvest

Eile lõuna paiku pani Angla tuulikumäe perenaine Anu Noor pärandkultuurikeskuses leivapätsi ahju küpsema. Enne seda said leivategu uudistama tulnud külalised, kelleks olid põhiliselt Kuressaare pensionäride ühenduse liikmed, ka ise tainast sõtkuda ja pühalikule teole, mida leivategu ju on, muul viisil kaasa aidata.

Igiammustest leivateotraditsioonidest kõnelesid ettevõtja Alver Sagur ja maja perenaine Anu Noor. Tuleval aastal kahekümneseks saava Karja pagariäri asutaja ja juhi Aivo Kanemägi sõnul teeb Leisi valla üks edukamaid ettevõtteid 19 sorti leiba. Tarbijate hulgas on kõige populaarsemad Karja rukkileib ja Karja porgandileib. Just need sordid meeldisid enim ka Anglasse kogunenutele. 80% pagariäri toodangust on leivad. Peamise tooraine, rukkijahu, ostab Leisi valla leivaettevõte oma kodusaarelt, Pihtla veskist.

Väikesel väljanäitusel olid ka komponendid, mida leiva sisse pannakse, alates peenestatud porganditest, õieti porgandipulbrist, kõrvitsaseemneteni. Kõik said degusteerida nii Karja pagariäri leibasid-saiasid kui ka hiljem ahjust tulnud sooja leiba.

Aivo Kanemägilt said osalejad teada sedagi, et paarikümne viimase aastaga on Eestis leivatootmine vähenenud. “Kui 90-ndate aastate alguses toodeti Eestis 150 000 tonni leiba, siis praeguseks on toodang umbes 70 000 tonni rukkileiba.
Rukkileib on aastatuhandeid meie toidulaual olnud ja siia see ka jääb. Leivategemise põhialus alates juuretise kääritamisest on ikka endine,” toonitas Kanemägi.

Karja pagariärile aluse panijana tundis Aivo Kanemägi heameelt, et kahe aastakümnega on toodang tublisti kasvanud ja pagariäri tooted on võitnud tarbijaskonna poolehoiu. 60% Karja pagariäri toodangust jääb kodusaarele, 40% läheb mandrimaale. “Meie toodangut võib saada kõigis suuremates jaekaubanduskettides. Müüme oma tooteid ka Pärnus, Viljandis, Tartus, Lihulas ja Virtsus. Kolm korda nädalas läheb kolm autot üle mere. Ise veame oma kauba laiali,” teavitas Kanemägi.

Toodete sortimendi kujundamisel on Karja pagarid püüdnud jääda vanade traditsioonide juurde. “Püüame teha saaremaist leiba. Meie leivateo traditsioon erineb tunduvalt Mandri-Eesti omast. Saaremaal on aastasadu tehtud hästi tumedat ja vänget leiba, nagu vanasti öeldi. See on selline magushapu leib. Meil on täisteratooted ja lisanditega leivad,” andis firmajuht ülevaate.

Eritellimusi täites on Karja pagariäris küpsetatud ka kahekiloseid pätse. Tavatootmises on praegu kõige raskemad leivad 1 kilo ja 80 grammi raskused.

Mölder Reinis Pihl näitas tuleval aastal 100-aastaseks saavas Vilidu pukktuulikus üksipulgi, kuidas leivaviljast jahu saab. Tänavust rukkisaaki, vaatamata vihmasele suvele ja sügisele pidas veskimees normaalseks. Külalised said ülevaate teistestki tuulikutest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 578 korda, sh täna 1)