Sotsiaalmajanduslik planeerimatus (9)

On sügis 2012. Väidetavalt esmakordselt Eestis nõuab Pärnu seoses Kaubamajaka laienemisplaanidega arendajalt sotsiaalmajanduslikku uuringut.

Kaubanduse planeerimisele Pärnus juhtis kevadel tähelepanu linna hästi tundev teadlane Garri Raagmaa: “Kontrollimatul arengul on negatiivsed tagajärjed ennekõike sektorile endale: kannatavad väiksemad, kes peavad poe kinni panema. Ja kui väikesed on surnud, võtavad suured võimust, mistõttu kaotavad juba tarbijad.”

Teema on kaubandus ja linn Pärnu, kuid paralleele Kuressaarega saame tõmmata.

Esimesena meenub Auriga, millele on ette heidetud kogu Kuressaare kesklinna väljasuretamist, kuid vaadakem teemat laiemalt.

Mis tähendus on sõnal “planeerima”?

Esimesena võiks mainida kontrollimatut üleplaneerimist Kuressaaret ümbritsevates valdades.

Algatame, menetleme, kehtestame – ja nii ikka ja jälle. Iga uus arendaja väidab, et enne teda ei ole ühtegi normaalset planeeringut tehtud ja et just temal on tõsi taga. Olgugi et näiteks Kaarma valda on planeeritud eluasemekohti rohkem kui 3000 inimesele ja selline jätkuv üleplaneerimine juba halenaljakas tundub, on asjal ka tõsised tagajärjed – viimaste aastatega on ca 400 inimest otsustanud Kaarma valla elamukruntide kasuks.

Naljaga pooleks võib tõdeda, et kui suur osa neist ei oleks välja kolinud just Kuressaarest, ei oleks linn tänavavalgustuse uuendamiseks raha saanud, sest kvalifitseerusid linnad suurusega kuni 15 000 elanikku. Millises kategoorias kandideerime 10 aasta pärast?

Tundsin end tobedalt, kui Muratsis planeeritava 100 elamuga rajooni keskkonnamõju hindamise programmi arutelul kaitsesin seisukohta, et planeeringuala lähiümbrusena võiks käsitleda kogu Kuressaare linna tagamaad.

Kesklinnani on planeeringualalt linnulennul 3,5 km. 100 krunti on aga pea pool Kuressaare vanalinnast. Siililegi selge, et mõju on olemas.

Mõjude hindaja naeratas viisakalt ja ütles, et sellist tingimust ei saa seada – lähiümbrus on see, mis paistab üle põllu ja üleüldse hinnatakse sotsiaalmajanduslikku mõju eelkõige lähinaabrite seisukohast.

Kui viitasin üldplaneeringuga seatud tingimusele, millega kõrgema astme planeeringut muutva detailplaneeringu vajalikkust tuleb põhjendada üldplaneeringuga samadel alustel, kehitati õlgu.

Siiani on keskkonnamõju mõistetud eelkõige looduskaitse kontekstis. Farss on see, et Muratsi planeeringu puhul on uuritud ja puuritud, hinnatud botaanikat ja geoloogiat, kuid mitte sotsiaalmajanduslikkust piirkondliku konkurentsivõime kontekstis. Ja jõudsime sõnani “konkurents”.

Rahvaarv 1979. aasta tasemel

Et ma olen kade, et Kaarma vald areneb ja linnas ei ole maad, mida välja arendada. Olge nüüd. Meil läks viimase rahvaloenduse ajal kaduma 10 protsenti maakonna elanikkonnast. Kadumas on terve põlvkond aedlinna rajajaid, kelle pärijad ei ela saarel. Ilmekalt näitab kogu protsessi Kuressaare linna rahvaarv, mis on langenud 1979. aasta tasemele.

Väiksem maksulaekumine on Kuressaare, mitte Kaarma valla probleem. On see õige suhtumine. Enamik valda kolinutest käib linnas tööl, koolis – sisuliselt käib see rahvas vallas muru niitmas ja tudumas ega ole tegelikult milleski süüdi.

Selge see, et Kuressaare ei suuda pakkuda 3000-ruuduseid kadakasi elamukrunte või hektarilist männimetsa alust elamumaad. Küsimus on mahus ja süsteemis, kuidas maksumaksja rahaga kõike seda ruumilisust hallatakse. Kas keegi näeb tervikpilti?

Kaubandus on selge süsteem, millega kaasnevaid muutusi märgatakse. Elamumaaga seonduvat hoomata on raskem, veel keerukam on hoomata väikeste, tühiste otsuste mõju tervikule.

Tihti on tehtud otsused määrava tähtsusega kogu piirkonna arengu seisukohalt. Kainet mõtlemist ja rohkem sotsiaalmajanduslikku analüüsi!

Hannes Koppel
Kuressaare linnaarhitekt

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 475 korda, sh täna 1)