Eile avalikustati Saare maavalitsuse saalis maakonna tuuleenergeetika teemaplaneering, millega on kindlaks määratud piirkonnad, kuhu võib tulevikus elektrituulikuid püstitada.
Dokumenti tutvustas Kuido Kartau firmast Hendrikson & Ko, kes on teemaga tegelenud juba kolm aastat. Planeeringu koostamisel tuli välja, et tavainimese jaoks tundub tuuleenergia kui loodust säästev energia saamise viis küll vajalik. Kui tuulikut tahetakse aga rajada tema maja kõrvale, arvab ta, et see ei ole sobiv koht.
Uuringu järgi on tuuleenergeetikale kindla ei öelnud Mustjala, Kärla ja Lümanda vald. Sundseisus on Muhu vald, sest uue radarijaama valmimine Liival toob endaga kaasa 30-kilomeetrise piirangutsooni.
Reaalsed alad vaid Saaremaa keskel
Tegelikult laieneb kaitsetsoon lausa 100 kilomeetrini, mis tähendab, et Saare maakonnas jääb piirangualast välja vaid Sõrve sääre tipp umbes Läbara külast alates.
Planeeringut koostades võeti aluseks tuulikud rootori läbimõõduga 40–250 meetrit, kusjuures viimaseid seni veel osta ei saa. On ju planeering kehtiv aastani 2020.
Koostajad välistasid kõik erinevate piirangutega alad maakonnas. Lisaks võeti arvesse kaugust elamutest.
Kokkuleppeliselt peaks elektrituulik jääma elamust ühe kilomeetri kaugusele. Kuni 110 detsibelli müra tekitava tuuliku kaugus majast peab aga olema seaduse järgi 1,1 kilomeetrit. Reaalsed alad tuulikute püstitamiseks jäävadki keset Saaremaad.
Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja kt Agne Peetersoo hinnangul võikski seal kujuneda Kesk-Saaremaa tuulepark.
Tuulepargiga on seotud mitmesugused tehnovõrgud, mille rajamine ei ole sugugi odav. Lisaks alajaamale on vaja vähemalt 110 kW liini. Selliste õhuliinide ehitus, mis on praegu ligi kuus korda odavam kui maakaabli paigaldamine, vajab kooskõlastusi ja tekitab vastuseisu ka kohalikes elanikes.
Oletatava tuulepargi lisandumisel Saaremaale suureneks tuuleenergia tootmise maht 400 megavatini. Sellist energiahulka poleks aga tuulise ilmaga kuhugi panna. Lahenduseks oleks näiteks Läti–Eesti elektrikaabli rajamine läbi Saaremaa. Praegu on kaabel planeeritud Pärnumaale Mõisaküla piirkonda.
Kuidas kohalikke elanikke lepitada?
Kuidas aga lepitada kohalikke elanikke tuulegeneraatorite tulekuga nende naabrusse? Planeeringu järgi on kavas kohustada arendajaid maksma kogukonnale (omavalitsus või MTÜ) teatud protsenti toodetava tuuleenergia aastatoodangu maksumusest. Praegu oleks 2–3 MW võimsusega tuuliku aastatoodang 7,5 GWh. Kui makstav toetus oleks 0,1 eurosenti, teeks see aastas 7500 eurot, mis oleks ühele külaseltsile korralik arengumootor.
Paraku ei ole arendajad nõus sellist summat maksma. Seega lepitaksegi iga tuuliku puhul kompensatsioon eraldi kokku. Kuido Kartau sõnul on mujal Euroopas kompenseerimine levinud praktika.
Lõppkokkuvõttes ei tähenda maakonna planeering seda, et üksikuid tuulikuid ei võiks rajada mujale kui vaid ettenähtud arenduspiirkondadesse. Ühe tuuliku püstitamine jääb ikkagi kohaliku omavalitsuse otsustada.
110 kV, mitte 110 kW. Mõisaküla lähistele ei planeerita kaablit, vaid õhuliini. Ka üle Saaremaa kulgedes hakkaks see ühendus olema maismaaosas õhuliinina ja ainult mere all kaablina.
Vennad voitkad leiutasid õigel ajal oma-tuuliku. Kuni uus üldblameering ei kehti, saab kõike pysti ajada.
Ehitus Üüdibel juba käib. Hoiame pöialt et jõuavad ikka enne valmis.
Ehitusloa ikka saavad. Kyllap nad ise teavad palju see myra tegema hakkab. Lähimad majad on ka väga kaugel – 500m.
Ja vald saab sellest kasu. Kõik on rahul.
Mida rohkem tuulikuid, seda rohkem maksame taastuvenergia tasu!
ning ikkagi pole veel liitunud rohelise energia paketiga
Miks ometi ei hakata elektrit tootma peerugaasist, see peaks ju rohelise mõttelaadiga inimestele vägagi meeldima ja pealegi pole karta, et see kõhutuul kunagi otsa saaks.
Aga toodetaksegi ju! Gaasigeneraatoritega. Saaremaal peaks neid ka mõni olema, nad asuvad tavaliselt kuskilt farmides, vanades prügilates vms koha peal. Võimalik et selliseid leidub näiteks Valjala juures selles kompostitehases.
Kuressaare Veevärk astus puhastiga tõsiselt ämbrisse (selline kirjutis Saarte Hääles) on tegelik põhjus, miks Kuressaares “peerugaasist” elektritootmine ei ole korralikult käivitunud.
Ametlikult aetakse see aga kohalike inimeste süüks:
“Inimeste lohakus läheb linnale kulukaks
Linnakodanike tahtmatus prügi sorteerida on umbe ajanud seadmed Kullimäe puhastusjaamas, kus biojäätmetest tahetakse metaangaasi ja seeläbi elektrit toota.
…”
http://www.saartehaal.ee/2012/09/01/inimeste-lohakus-laheb-linnale-kulukaks/
Oletatava tuulepargi lisandumisel Saaremaale suureneks tuuleenergia tootmise maht 400 megavatini. Sellist energiahulka poleks aga tuulise ilmaga kuhugi panna!
ÄKKI SAAKS SAARLASED VOOLU TASUTA VÕI SÜMBOOLSE HINNAGA SIIS!
HAIGE RIIK
http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:PIvDh-_2_3EJ:majandus.delfi.ee/news/elektriturg/euroopa-komisjon-alustas-eesti-suhtes-rikkumismenetlust.d%3Fid%3D65056522+lillek%C3%BCla+MT%C3%9C+euroopa&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee
tuulepargid ja sellised asjad ei ole tulevik!!! see on rohkem meie elektriliinide stabiilsuse lõhkumine, hertsid lähevad paigast ja elektrijaam ei suuda ennast nii hästi kohandada, kui tuul peaks puhuma hakkama. tootmine peab võrduma tarbimisega!!
Keset Saaremaad; kas Kaali kraatri servale?
no millest see peerugaas, kui köht järjest tyhjem..Saan aru kyll, et äri idee, aga saaks enne muud asjad paika.
Mis puutub muhusaare jamasse siis muhuvald pani ikka korralikult puuse et lasid teha radarijaama arvestamata seda et nüüd ei saa oma inimesed tuule abil endale voolu. Ainus varjant on veel jäänud päikesepaneelid. iseasi kauaks.
Varsti ei tohi mingil ettekäändel ka neid paigaldada.
on saare keskel, ainuke vald millel pole merepiiri.
Kärlal pole küll merepiiri, kuid see-eest on kärlameestel meri pidevalt põlvini, eriti neil poetagustel.
Paraku ei ole arendajad nõus 0,1 eurosenti maksma!!!!!!!!!! see eest sente panevad juurde hoolega!
Kas artikli autor saaks nimetada seaduse, mille järgi “Kuni 110 detsibelli müra tekitava tuuliku kaugus majast peab aga olema seaduse järgi 1,1 kilomeetrit.”. Väga oleks vaja teada, mis seadus see on? Palun andke teada, kes seda teab!
Ühest normatiivaktist tuleb see, et elektrituulikute emiteeritav müra tase vahetult tuulikute juures ei tohi olla suurem kui 110 dB. Teisest (sotsiaalministri määrus: Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid) tuleb see, palju see müra tase “maja juures” olla tohib. Kolmandast see, kuidas arvutatakse müra vähenemist kauguse suurenemisel. Neljandast …
Kui võtad ette näiteks http://www.kaarma.ee/files/detailplaneeringud/Sadama_tee_26_dp_seletuskiri_11.07.2012.pdf , siis seal natuke kirjutatakse “Müra” rubriigis, mis-värk-on.