Tänase juhtkirja alguslauses toonitame veel kord: see on hea, et Kuressaare linn sai osalusest Saaremaa Golfis lahti. Natuke taaka vähem. Kuid siiski paneb pead kratsima tõsiasi, et sellega seoses laiutab linna eelarves 420 000-eurone auk.
Golfiaktsiate müüki serveeritakse peamiselt õigustusega, et nüüd ei pea linn enam tulevikus
golfi panustama. Kõlab nagu laskmata karu naha üle arutamine. Teine argument on see, et me saame ju golfihoone aluse maa. Hoonestusõiguse tasu pluss maa väärtus tiksub 20 aastaga selle ostuhinna täis. Meenutagem nüüd hetkeks, mida sai 15,65 krooni eest 20 aastat tagasi ja mida saab 1 euro eest nüüd. Seletusi pole vast vaja. Nüüd tunnistab linna rahandusnõunik, et jah, me peame oma jäägid ja muud tulud selle krediidi katteks ikka mängu panema.
Miks ei räägitud sellest volikogus siis, kui kibekiirelt golfiaktsiate müügi otsus tehti? Ja üleüldse, miks ei räägita, kui palju golfifirma tegelikult raha võttis? Võtkem kas või summa, mis on linnavalitsusel kulunud ainuüksi kohtuvaidluste peale AS-iga Saare Golf Travel. Kuuldavasti pidi sel vanas rahas vähemasti kuus nulli taga olema.
Sarnaselt kogu Eestiga tundub ka Kuressaare linnas puuduvat mõiste “poliitiline vastutus”. Vähe sellest, et ei juleta rääkida, kuidas asjad kiiva hakkasid kiskuma, ei juleta tunnistada ka oma vigu. Veel vähem võtta selle eest vastutust.
Loading ...
Nood tuleb kohapeal maha lasta -Siberisse saata ei saa kui just naaberriigilt vastavat maad rentida – eesti vangla siberis vaat missugune projekt.
Kes sellele “geniaalsele” äriplaanile enne alustamist tasuvusuuringu tegi?
ajakirjanik võiks pilgu heita linnapea töölepingule. Seal on minu teada ka punkt mis sätestab vastutuse linnale kahjulike otsuste eest, ja see ei ole ainult poliitiline!
Mis te siin virisete ja vingute, parem vaadake milline kena roheline väljak meil nüüd on ja minul mõnus elaminegi selle servas. Tühja sellest, et linnakodanikulk sellest väljakust sendi eestki mingit kasu ei ole, peamine on see, et minul on nüüd pesake miljööväärtuslikus kohas.
poliitikuid pole vaja
http://www.ulmefilm.ee
Miks poliitikud ei vastuta?
Sest Eestis ei ole seadused poliitikutele mitte täitmiseks, vaid Eestis on seadused poliitikutele muutmiseks!
Vaatame näiteks Riigikogu stenogrammi, kuidas üks ametisse määratava riigiametnik selgitab rahva poolt valitud seadusandliku kogu liikmele, milline on “riigi poliitika” ja kuidas seadusi muudetakse.
XII RIIGIKOGU STENOGRAMM
II ISTUNGJÄRK
Esmaspäev, 12. detsember 2011, kell 15:00
…
Kalle Laanet:
Austatud juhataja! Hea minister! Head kolleegid! 10. novembril 2011. aastal esitasid seitse Riigikogu liiget rahandusministrile arupärimise, mis puudutab kontsernikonto kasutamist. 25. veebruaril 2008. aastal liideti Saaremaa Golf AS Kuressaare Linnavalitsuse kontsernikonto lepinguga. Lepingule kirjutasid alla Kuressaare abilinnapea, Saaremaa Golf AS-i juhatuse liige ja AS SEB Eesti Ühispanga Kuressaare kontori direktor. 2010. aastal oli Saaremaa Golf AS-il, millest Kuressaare linnale kuulub 66,2%, võimalus kasutada linna arvelduskrediidi limiiti 1,8 miljoni krooni ulatuses. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 37 lõige 2 sätestab, et volikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada valla- ja linnavalitsusel anda laenu ainult kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvale üksusele ning tagada selle poolt võetavaid kohustusi. Kõnealusel juhul ei ole sellist luba volikogu andnud.
Seoses eeltooduga soovime härra rahandusministrilt vastust kahele küsimusele. Esimene küsimus on: “Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse paragrahv sätestab üheselt, et sellise otsuse peab kinnitama volikogu. Kas antud näite puhul on tegemist seaduse eiramisega?” Ja teine küsimus on: “Revisjonikomisjon juhtis 17. juuni 2010. aasta otsusega volikogu tähelepanu asjaolule, et 2009. ja 2010. aastal oli Saaremaa Golf AS-i krediteeritud Kuressaare linna kontsernikonto kaudu. Kuidas ja milliste eeskirjadega on reguleeritud kohalike omavalitsuste jaoks kontsernikonto kasutamine?” Aitäh!
Esimees Ene Ergma:
Suur tänu, kolleeg Kalle Laanet! Ja palun nüüd, hea rahandusminister, kõnepulti vastamiseks!
Rahandusminister Jürgen Ligi:
Austatud juhataja! Austatud arupärijad! Alustasite küsimust viitega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele ja küsite, kas tegu on seadusrikkumisega. Õige vastus on, et tegelikult see ei saa olla kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse rikkumine, sest see seadus veel ei kehti. See hakkab kehtima 1. jaanuaril ja seda seadust me muudame, muu hulgas ka sellepärast, et olemasolevad regulatsioonid on selgelt elule jalgu jäänud ja vastuolulised.
Ühelt poolt on omavalitsusel laenu andmine siiani tõepoolest keelatud, teiselt poolt on kontsernikonto lubatud, isegi väga soovitatav, sest tegu on edumeelse instrumendiga. Selle loogika – rahavoo ühtejuhtimine ja tasakaalustamine – tegelikult näeb ette sellist ajutist laenamist ühele või teisele kontos hõlmatud institutsioonile. Kindlasti on regulatsioon selles mõttes vastuoluline ja jõustuv kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus lubab seepärast alates 1. jaanuarist 2012 omavalitsusel selgelt anda temast sõltuvale üksusele laenu, aga nagu te õigesti märgite, volikogu loa olemasolu korral. Saaremaa Golf on Kuressaare Linnavalitsusest sõltuv üksus ja 2012. aastast võib linnavalitsus volikogu loal lubada tal negatiivse rahavoo katteks kasutada linna vahendeid. Siiamaani oli siin, nagu ma ütlesin, vastuolu. Regulatsioonis me ei saa vastata kas-küsimusele selgelt ei nii- ega teistpidi.
Teine küsimus oli, et revisjonikomisjon juhtis volikogu tähelepanu asjaolule, et Saaremaa Golf AS-i on krediteeritud Kuressaare linna kontsernikonto kaudu. Kuidas ja milliste eeskirjadega on reguleeritud omavalitsuste jaoks kontsernikonto kasutamine? Eks see ole raamatupidamisreeglitega reguleeritud. Omavalitsusel on lubatud ise kontsernikontosid avada ja sulgeda ning sinna võib omavalitsuse soovil kuuluda ka nimetatud golfifirma. Kas ta sinna peaks kuuluma, on kindlasti omavalitsuse enda otsus ja turismikeskuse puhul, nagu Saaremaa on, on see täiesti mõeldav poliitiline valik ja loogika. Ning sellise valiku tegemise seisukohalt on parim lahendus siiski omavalitsuse autonoomia ja mitte üleriigiline regulatsioon.
Teame, et Saaremaa Golf AS-i raha liideti Kuressaare linna kontsernikontoga 25. veebruarist 2008, aga ei ole võimalik tuvastada ja see ei ole ka hirmus oluline, kas Saaremaa Golf AS-i alakonto negatiivsed saldod on finantseeritud linna arvelt, sest kontsernikontot kasutab lisaks linnavalitsusele veel seitse äriühingut ja sihtasutust. Juhin veel kord tähelepanu, et see on seni, kuni Saaremaa Golf eksisteerib linna otsusel kui neile kuuluv ja neist finantsiliselt sõltuv üksus.
Juhin tähelepanu ka sellele, et kontsernikonto ei ole midagi Kuressaare Linnavalitsusele ainuomast, samasugust juhtimist parandavat instrumenti kasutab ka Tallinna linn, mille eest talle ainult kiitus. Sellesse kontserni kuuluvad vastuolulise valiku tulemusel ka sellised üksused nagu Tallinna TV ja SA In Commune Bonum, mis iganes see ka ei ole, arusaadavatel põhjustel SA Tallinn 2011, Tallinna Tööstuspargid AS – jällegi võib küsida, kas ta peaks seal olema –, siis Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ – seegi on valiku küsimus, kas ta peaks seal sees olema, kui ta on osaühing –, ning ka SA Vene Muuseum, kellel ma ei tea eriti likviidset vara olevat, aga nähtavasti peab linn seda funktsiooni endale oluliseks ning see on tema valik ja tema vabadus. Ka on MTÜ Keskkonnateenused ja veel üks või kaks osalist sellel kontol.
Ütleksin, et kontsernikonto poliitika vastab täielikult riigi keskvalitsuse poliitikale, mida mina esindan. Meie oleme liitnud kontsernikontoga – riigikassas arveldab 450 klienti – 171 riigiasutust, 229 kohalikku omavalitsust peamiselt tasandusfondi maksete osas, pluss 49 sihtasutust ja Euroopa Komisjon. See number ehk see osalus on kasvamas, enamik on liidetud.
Niisugune poliitika on minu arvates oluline mitte ainult kulude kokkuhoiuks ja terviklikumaks finantsjuhtimiseks, vaid see peegeldab ka tõsiasja, et riiklikke funktsioone ei tohi ükshaaval fetišeerida ega üldisest kontekstist välja tõsta. Ma viitan siin käimasolevale töötukassa saagale. Kui Eestis on tänavu olnud mõni selline suhteliselt või isegi tõeliselt naeruväärne poliitvaidlus ja konflikt, siis see on olnud just nimelt kontsernikonto ja töötukassa teemal, millega sotsiaalpartnerid summutasid sisuliselt sotsiaalse dialoogi ära. Nad sulgesid selle kanali, unustasid kõik tööturu ja ettevõtluse huvid, mida nad oleksid pidanud esindama. Lihtsalt tekitati tüli täiesti arusaamatul põhjusel ja valitsusel kindlasti ei olnud siin võimalust järele anda. See oli väga kulukas vaidlus ja väga irratsionaalne argumentatsioon. Me ei tohi ühtegi riigi põhifunktsiooni unustada. Saaremaa Golfi võib tõsta – aga seda ei pea tingimata tegema – selliselt välja, et me muretseme järsku, et vaat sellel on tohutu autonoomia ise paigutada oma vahendeid väärtpaberitesse või et siis peab tal olema kuidagi väga eriliselt kaitstud raha, ehkki see seadusega on kaitstud. Minu poolest võiks ju kogu aeg nutta ja muretseda näiteks, kas õpetajate palgad ja pensionid saavad välja makstud, kas Päästeamet või kaitsevägi või politsei saab finantseeritud. Sel teemal ei nutetud, nuteti sel teemal, justkui oleks asi just töötukassas, et seal see raha kulutatakse ära mingite saabaste ostmiseks, nagu on räägitud.
Ausalt öeldes, kallis Riigikogu, ärge enam selliseid intervjuusid andke ega kõnesid pidage! Ärge selle jamaga kaasa minge! Muidugi, partnerid said endale ka meedia selja taha, aga see oli Pyrrhose võit, sest nende põhifunktsioonid tappis see ilmselgelt ära.
Esimees Ene Ergma:
Suur tänu! Palun, kolleeg Kalle Laanet, küsimus!
Kalle Laanet:
Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! See on küll väga tubli, et te andsite põhjaliku ülevaate ka Tallinna tegevusest. Minu arvates on täpselt samamoodi ka see taunitav – räägin iseenda seisukohalt –, et kui on tegemist äriühinguga, siis väga hea äriidee on see, kui võtad 5%-ga või 1%-ga omale kohaliku omavalitsuse osanikuks, võid muudkui kasutada kontsernikontot ja võtta kontsernikonto kaudu ka krediiti. Nii et pole mingit probleemi. Minu arvates ei ole see normaalne. Ma saan aru, et kui on avalik huvi – koolid, mis iganes, lasteaiad, jah –, aga kui me räägime konkreetselt golfist või mingist muust spordialast, siis lisaväärtust see küll toob, aga see ei ole otseselt seotud kohaliku omavalitsuse tegevusega. Ühel hetkel on see taunitav ja teisel mitte. Milline on riigi poliitika tulevikus selles valdkonnas?
Rahandusminister Jürgen Ligi:
Ma saan küsimuse suunast aru, aga valitsuse esindajana ma ei tohiks ette kirjutada, mida Kuressaare kui turismikeskus enda rollina defineerib. Ma olen väga pikalt ise Saaremaa majandusstruktuuri kujundamise üle pead murdnud ja püüdnud seal kaasa aidata. Kogu aeg on olnud ettekujutus, et meil on vaja just midagi sellist. Ju siis ühel hetkel 1990. aastatel see otsus langes. Ja kui ta juba linnal on – linna osalus oli seal umbes 2/3 – ja ta kasumit ei too, siis on selge, et ta sõltub linnast. Linn ilmselt praktilistel kaalutlustel otsustas selle, et tema rahavood jookseksid üldiselt kontolt läbi, kulusid hoitaks kokku, kapital oleks odavam.
Kus jookseb piir selle laenuandmise piirangu mõtte murdmisel, seda te võite aga kohapeal otse linnavalitsuselt küsida. Mul ei ole õigust siin sekkuda. Ma ei ole sealt valitud. Aga ma ei arva, et seal on tegemist mingi rikkumisega. Tegemist on poliitilise valikuga: oludes, kus regulatsioon on kahemõtteline, tehti poliitiline valik, ja see tehti natukene spetsiifiline. Saaremaa ja Kuressaare on ju kogu aeg end suure turismikeskusena defineerinud. Sealt see golfiväljaku idee tuli. Seda kaua aega ei olnud, arvati, et see oleks oluline ettevõtluse ja maksutulu allikas ning võimaldaks Kuressaare ja kogu Saaremaa majandusele lisakäivet. Ma ei saa kuidagi välistada, et see on seda andnud – ma ei tea Saaremaa golfielu.
…
Oh sa raks, kus Kalle alles mõllab, justkut rott Rakvere viljasalves. Palju juttu, kõva kära,vähe ville, Kalle mine ära.
Tänud, et edastasid. Väga intrigeeriv lugemine.
Kas ” …..finantsjuhtimise seadust ” , mis on ” elule jalgu jäänud ” ja ” vastuoluline ” , muudetakse nii , et sealt võetakse välja nõue omada tehinguteks volikogu otsust ??
Miks poliitikud ei vastuta? Aga miks nad peaksidki vastutama, kui nende valijad on rumalad. Need rumalad lasevad poliitikutel oma taskud tühjad tõmmata ja igakord mütsi silmile kui jaälle valimised tulevad. Ei muutu siin midagi enne, kui eesti rahvas ükskord välja vahetatakse.
Miks poliitikud ei vastuta? Asi vägagi lihtne, neil pole sees sellist soolikatki, mida vastutustundeks nimetada. Eriliselt soolikata tegelased on oravaparteilased. Tõsi küll, neil siiski üks soolikas on, seda nimetatakse AHNUSESOOLIKAKS.