KEHV SUVI: Tänavune suvi golfimängu ei soosinud ja firmal jääb loodetud tulu teenimata. Foto: Raul Vinni
Septembri lõpul teatas Kuressaare linnavalitsus avalikkusele kauaoodatud uudise: lõpuks ometi õnnestus leida ostja linna eelarvet kurnavale osalusele Saaremaa Golfi AS-is.
Kibekähku, vaid ühe päeva jooksul alates taotluse saabumisest vormistas linnavalitsus aktsiamüügi eelnõu ning juba järgmisel päeval andis volikogu tehingule rohelise tee.
Linnavalitsus serveeris müüki kui positiivset uudist, millega linna eelarve vabaneb painest – linn pidanuks sel aastal golfifirmasse panustama 180 000 eurot, tuleval aastal aga hooldustasuna 73 500 eurot. Senise prognoosi järgi lootis linn golfitaagast vabaneda alles 2014. aastaks.
Mõjutab eelarvet tänavu
Tähelepanuta on seni jäetud aga see, kuidas mõjutab golfifirma müümine linna eelarvet juba sel aastal. Teatavasti on praegu golfifirma käsutuses Kuressaare kontsernikonto ehk linn on krediteerinud oma suurosalusega ettevõtet, mille selleks aastaks ennustatud tulupool kaugeltki täis ei tiksu, 420 000 euroga. See on raha, millega võiks maksta linna süsteemis palku, arveid, kasutada mõneks omaosaluseks vms.
Kokkuleppe kohaselt pidi Saaremaa Golfi AS tasuma arvelduskrediidi selle aasta 31. detsembriks. Politsei hinnangul ohustanuks linnaametnikke juhul, kui firma ei suudaks raha ära maksta, kriminaalmenetlus usalduse kuritarvitamise paragrahvi järgi. Müügitehinguga see oht kaob.
Arvelduskrediidi tagatiseks on linna kasuks seatud hüpoteek Saaremaa Golfi AS-ile kuuluvale kinnistule Merikotka tn 35. Sellel asub golfiväljaku haldushoone. Et golfifirmal raha linnale arvelduskrediidi tasumiseks pole, leppis Kuressaare linnavalitsus, et saab endale veidi enam kui 1600 m2 suuruse kinnistu ja kustutab laenust 200 000 eurot.
Linnavalitsuse rahandusnõuniku Mai Takkise selgituse kohaselt saab linn sellega maa väärtusega 25 454 eurot ja järgmise 20 aasta jooksul kokku 175 767 eurot hoonestusõiguse tasust, mida on kohustatud maksma haldushoone omanik Ingmar Trade OÜ. Iga-aastane makse on seejuures alla 9000 euro. Arvestades, et inflatsioon sööb Eestis aastas ära 4–5 protsenti raha väärtusest, tähendab 20-aastane n-ö järelmaks lõppkokkuvõttes linnale tunduvalt pisemat sissetulekut.
Peale golfihoone aluse maa saab linn 735 aktsia eest OÜ-lt SG Restart 8832 eurot ja 1000 eurot linna ülejäänud nõuete (laenujääk 219 558 eurot) eest. Ja ongi kõik.
Hea tulumaksulaekumine
Kust tuleb aga kate n-ö golfiväljakusse maetud arvelduskrediidi summale? Mai Takkise sõnul on Merikotka 35 kinnistu ostu katteks arvestatud tulumaksu ülelaekumisega – 200 000 eurot. 100 000 eurot õnnestub lisaeelarvesse leida kokkuhoiust linna laenu intressikulude tasumisel. Kõikide laenumaksjate õnneks on ju euribori protsent hetkel kõigi aegade madalaim. Ligi 10 000 eurot tuleb veel varade müügist ja ligi 110 000 eurot on eelarves vaba jääki.
Samal ajal kui linnavalitsus müüb sisuliselt peenraha, tulevikku suunatud nõuete ja linnakassa arvelt golfifirma aktsiaid, valmistub Kuressaare juba uueks suurprojektiks – kvoodimüügiraha eest linna tänavavalgustust välja vahetama.
Paradoksaalsel kombel kuluks selle 3,3 miljonit eurot maksva projekti omaosaluse ootamatu suurenemise katteks umbes sama summa, mis nüüd golfiväljakule maha jääb. Esialgu lootis linnavalitsus hakkama saada 320 000 euroga, nüüd tuleb leida 800 000 eurot.
Nädala algul saatis rahandusminister Jürgen Ligi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus kirja, et kasutamata saastekvoodi müügist saadava rahaga uue tänavavalgustuse saama pidanud Kuressaare, Keila ja Paide linn peavad selleks kõigepealt oma finantsprobleemid lahendama.
“Üle piirmäära võlakoormusega kohalikud omavalitsused peavad esmalt kõrvaldama finantsprobleemid ja loobuma ülejõu elamisest, enne kui hakkavad tegema uusi investeeringuid,” kirjutab Ligi.
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse järgi kehtib kohalikele omavalitsustele praegu 60-protsendilise võlakoormuse piirang. Kuressaare linna võlakoormus oli 2012. aasta esimese kvartali seisuga 67 protsenti. Kuressaare loodab, et aastaks 2014 langeb laenukoormus lubatud piiridesse.
Mida arvab aga rahandusministeerium golfifirma aktsiate müügist?
“Kohalikud omavalitsused on oma finantsotsustes autonoomsed. Hinnangu omavalitsuse poolt tehtud kulutuste otstarbekusele annavad eelkõige sealsed elanikud,” märgib Rainer Laurits ministeeriumi avalike suhete osakonnast.
Häid valikuid enam pole
Arvestades golfifirma keerulist seisu, linnal häid valikuid AS-ist väljumiseks või seal jätkamiseks tänaseks päevaks enam ei ole. Enamusaktsionärina ei ole linnal võimalik lisavahendeid arvelduskrediidi suurendamise ja laenu garanteerimise näol sel aastal golfi rohkem panustada. Samuti vabastaks AS-ist väljumine linna järgmiste aastate eelarvest vahendeid võimalike arengute rahastamiseks. Loodame, et uus aktsiate omanik suudab golfi raskest seisust välja tuua ning säilitada nii väljaku kvaliteedi kui ka golfi mängimise Kuressaares.
Linnapea Mati Mäetalu 26. septembril
Loading ...
kohalik soojafirma on hea koht kust vajadusel raha välja pigistada.Ja soojahinda saab ju alati kergitada,mis sest kannatab vaid see osa elanikkonnast,kes soojust tarbivad.Mõttekam oleks linnakäsi küünarnukini veefirma taskusse toppida,siis kannataks kogu linnaelanikkond võrdselt…
kui kohalikust küttest veel rohkem pigistama hakatakse, siis Mäetalu, ära kolmandasse sambasse panusta!
septembris köeti 2 päeva ja arve selle eest 11€ kopikatega!
Asi on ikka päris segane lugu.
Mina ei saa siiani aru, mida müüakse tegelikult maha Saaremaa Golfi aktsiate müügiga. Kirjutises on toodud ka rahandusministeeriumi arvamus, mis seisneb selles, et neil ei ole arvamust, kuna rahandusministeerium ei puutu asjasse, kuna omavalitsused on finantsotsustes autonoomsed.
Aga millest siis üldse jutt on?
Riigikontrolli aruandes ”Ülevaade valdade ja linnade maast” Riigikogule, Tallinn, 16. detsember 2010, ”Maa võõrandamine erinevate kinnisvaraarenduste tarvis” osast kiidetakse aga ASi Saaremaa Golf ja Kuressaare linnavõimu taevani ning saamegi teada, mis värk selle Saaremaa Golf ASiga siis tegelikult on:
”…
Kuressaare linn on andnud oma ettevõttele Saaremaa Golfi ASile üle enamiku Loode karjamaa II kinnistu maadest ülesandega arendada seal välja elamupiirkond ja golfimänguga seotud ettevõtluskeskkond. Tegemist on Eesti ulatuses pindalalt suurima kinnisvaraarendusega, mille elluviijaks on kohalikule omavalitsusele kuuluv äriühing.
…”
Ja nüüd saame teada, et “linn” saab aktsiaid “müües” sellest eesti suurimast kinnisvaraarendusest omale tagasi “tervelt” 1600 m² hoonestusõigusega koormatut maad!!!
Ilmselgelt Ingmar Trade OÜ protestib sellise suunatud müügi, kui samas suurusjärgus raha eest, mis ta maksaks 20 aasta jooksul pisikese maatüki hoonestusõiguse eest, saaks osta sadu kordi suurema maatüki.
Asi kisub juba nii koomiliseks, et meenus üks sajandivahetuseaegne anekdoot:
Jaanus Tamkivi on väga tusane ja sõber küsib, et milles probleem?
“Eile pidasime linnavalitsuses pisikest pidu ja asi läks natuke käest ära – Urve Tiidus jäi nii vindiseks, et müüs linnavalitsuse nimel kesklinna ringi lilleklumbi 100 000 krooni eest maha,” vastab Jaanus.
“See ju päris hea äri — linnal 100 000 krooni puhast raha täiesti kasutu asja eest!” ei saa sõber asjale pihta.
“Noh, mina ostsingi napsusena selle lilleklumbi ära,” kahetseb Jaanus.
Anekdoodi kangelased polem enam mingid asjaosalised Kuressaare linnavõimu juures aga paistab, et sarnast anekdooti etendatakse nüüd reaalses elus.
Nüüd, peale esimes kommentaari kirjutamist, meenus palju kohasema … kohe täiesti kohane anekdoot:
Noor ärikeenius* läheb vana ärihai juurde jutuga: “Kuule, laena mulle kiiresti aastaks 10 000€, ma annan sulle oma uue auto pandiks ja aasta pärast maksan protsendiga tagasi?!”
“Hea küll, saad 10 000€ ja aasta pärast maksad mulle 20 000€ tagasi”, vastas ärihai.
Noor ärikeenius oli kohe nõus.
“Näe, siin on sulle 10 000€, anna allkiri raha kättesaamise kohta”, oli vana ärihai konkreetne.
Ärikeeniusel raha käes pakkus aga vana ärihai välja: “Kuule, aga aasta pärast on sul 20 000€ ikka ühe korraga palju ära maksta, Kui ajastakstaks tagasimakse pikema aja peale — näiteks maksad poole praegu ja siis aasta pärast teise poole?”
“Normaalne lähenemine”, mõtles ärikeenius ja maksis arihaile 10 000€ kohe ära.
Jalutab siis noor ärikeenius vana ärihai juurest röömsana ära aga alles siis, kui jald hakkavad natuke väsima mõtleb: “Nii, raha ma ju tegelikult ei saanud, nüüd olen veel võlgu 10 000€, autot mul enam ei ole … ja kurat selle auto liisinu eest pean ikka iga kuu veel maksma … aga sisuliselt tundub kõik aus olevat”.
Selle anekdoodi sarnasus selle Kuressaare golfijamaga oleks üks-ühele, kui ei oleks üht pisist aga määravat nüanssi kogu selle loo juures — Kuressaare golfisaaga juures juhib nii “noore ärikeeniuse”, kui ka “vana ärihai” finantse üks ja sama inimene!!!
keenius* – isik, kes ainsana arvab, et on geenius.
asi on ju edenenud ka. Kui mõned head aastad tagasi oli perekonnal kolme ja poole milline kroonilaenuke, on papa viimase kättesaadava deklaratsiooni järgi võlasummat kahandanud ligi poole võrra.
Kas ma saan õigesti aru, et Kuressaare panus sellesse ettevõtmisse on kogu väljakualune maatükk + laen 420 000 EUR ja selle eest saadi nüüd 9000 EUR + 1600 m2 maad väärtusega 25 000 EUR, millel asuva hoone omanik ei pruugi olla võimeline iga-aastast renti linnale tasuma?
Või on väljakualune maatükk linnalt välja ostetud ja korstnasse lendas “vaid” 420 000-9000-25 000= 386 000 EUR, mille heal juhul saab rentnikult 43 aasta jooksul tagasi aga ei pruugi?
Ehk peaks siin kuidagi ikkagi vastavad instantsid sekkuma ja sügavamalt seda skeemi uurima. Sest praegu tuleb tõepoolest välja, et kiirendatud müügiotsus tuli võimaliku kriminaaluurimie võimaluse välistamiseks, seoses krediidi andmisega. Muidugi oleks ka viisakas kui meie eelmine linnapea selles eest vastutusele võetaks ja tekitatud kahju välja nõutaks.
Pole siin sekkuda ega uurida midagi – instantsid ja skeemitajad on ühe klubi liikmed. Pealegi hakkab asi juba kuskist otsast aeguma.
Eelmise linnapea poeetilist vastust oleme juba lugenud, minu arust tuleks uurida selle juristi lipp lapi peal või lapp lipi peal manipulatsioone golfisaaga algmomendist peale….
Valitute või nende laste hobidel võib olla oma roll avaliku raha kasutamise otsustes.
Smuuli skeitparki hakati ka ehitama juhuslikult just siis, kui hilisem linnapea oli siis veel hariduse-ja kultuuriosakonna juht ja tema poeg rulasõitu harrastas. Antud juhul langesid isiklik ja avalik huvi õnneks kokku ja ka hind jäi mõistlikuse piiridesse.
Golf on paraku risti vastupidine näide.
Kes tahab, võib siit leida väikese vihje Urve Tiiduse golfilembuse lätetele.
http://www.jormanmaailma.fi/index.php?juttuId=jutut/viro/virogolf.htm&menuId=viro
hea lüps ,elagu ametnikud rsk
saarte hääl on väga erutatud kogu golfiasjandusest,millegipärast oli aga järgmisel päeval peale aktsiate müüki esilehekülje uudis hulkuvad lehmad.kas toimetus ei oska eristada tähtsaid (näit.golfitehing)ja vähetähtsaid (näit.paari lehma trajektoor) uudiseid?
kunagise raudtee erastamiseskandaali, vöi maha müümise “summutas”jälle seksi kristi,kellest kah sama palju ja samal aja kirjutati. Nooremad ei pruugi mäletada….
Aktsiate ostja firma on asutatud:17.09.2012
ja ilma rahata:
Teine veerg: a) ärinimi, b) ettevõtja asukoht, c) tegevusala
1. kanne a) SG Restart Osaühing
1. kanne b) Mereranna tee 4 – 51 Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harjumaa 74001
Kolmas veerg: osa- või aktsiakapital
1. kanne 2500 eurot.
1. kanne Asutatud sissemakset tegemata.
Neljas veerg: juhatus, pankrotihaldur, likvideerija *
1. kanne Saima Vahimets juhatuse liige, isikukood 45206240318
* Juhatuse liige esindab osaühingut üksinda, kui registrisse ei ole kantud teisiti.
Saima Vahimets on võimekas naine ja juhatuse liige ca 20-s ettevõttes: aga raha……?
http://www.inforegister.ee/ACZHWLF-SAIMA-VAHIMETS