Golfifirma aktsiamüük kurnab linna eelarvet (15)

Golfifirma aktsiamüük kurnab linna eelarvet

KEHV SUVI: Tänavune suvi golfimängu ei soosinud ja firmal jääb loodetud tulu teenimata. Foto: Raul Vinni

Septembri lõpul teatas Kuressaare linnavalitsus avalikkusele kauaoodatud uudise: lõpuks ometi õnnestus leida ostja linna eelarvet kurnavale osalusele Saaremaa Golfi AS-is.

Kibekähku, vaid ühe päeva jooksul alates taotluse saabumisest vormistas linnavalitsus aktsiamüügi eelnõu ning juba järgmisel päeval andis volikogu tehingule rohelise tee.

Linnavalitsus serveeris müüki kui positiivset uudist, millega linna eelarve vabaneb painest – linn pidanuks sel aastal golfifirmasse panustama 180 000 eurot, tuleval aastal aga hooldustasuna 73 500 eurot. Senise prognoosi järgi lootis linn golfitaagast vabaneda alles 2014. aastaks.

Mõjutab eelarvet tänavu

Tähelepanuta on seni jäetud aga see, kuidas mõjutab golfifirma müümine linna eelarvet juba sel aastal. Teatavasti on praegu golfifirma käsutuses Kuressaare kontsernikonto ehk linn on krediteerinud oma suurosalusega ettevõtet, mille selleks aastaks ennustatud tulupool kaugeltki täis ei tiksu, 420 000 euroga. See on raha, millega võiks maksta linna süsteemis palku, arveid, kasutada mõneks omaosaluseks vms.

Kokkuleppe kohaselt pidi Saaremaa Golfi AS tasuma arvelduskrediidi selle aasta 31. detsembriks. Politsei hinnangul ohustanuks linnaametnikke juhul, kui firma ei suudaks raha ära maksta, kriminaalmenetlus usalduse kuritarvitamise paragrahvi järgi. Müügitehinguga see oht kaob.

Arvelduskrediidi tagatiseks on linna kasuks seatud hüpoteek Saaremaa Golfi AS-ile kuuluvale kinnistule Merikotka tn 35. Sellel asub golfiväljaku haldushoone. Et golfifirmal raha linnale arvelduskrediidi tasumiseks pole, leppis Kuressaare linnavalitsus, et saab endale veidi enam kui 1600 m2 suuruse kinnistu ja kustutab laenust 200 000 eurot.

Linnavalitsuse rahandusnõuniku Mai Takkise selgituse kohaselt saab linn sellega maa väärtusega 25 454 eurot ja järgmise 20 aasta jooksul kokku 175 767 eurot hoonestusõiguse tasust, mida on kohustatud maksma haldushoone omanik Ingmar Trade OÜ. Iga-aastane makse on seejuures alla 9000 euro. Arvestades, et inflatsioon sööb Eestis aastas ära 4–5 protsenti raha väärtusest, tähendab 20-aastane n-ö järelmaks lõppkokkuvõttes linnale tunduvalt pisemat sissetulekut.

Peale golfihoone aluse maa saab linn 735 aktsia eest OÜ-lt SG Restart 8832 eurot ja 1000 eurot linna ülejäänud nõuete (laenujääk 219 558 eurot) eest. Ja ongi kõik.

Hea tulumaksulaekumine

Kust tuleb aga kate n-ö golfiväljakusse maetud arvelduskrediidi summale? Mai Takkise sõnul on Merikotka 35 kinnistu ostu katteks arvestatud tulumaksu ülelaekumisega – 200 000 eurot. 100 000 eurot õnnestub lisaeelarvesse leida kokkuhoiust linna laenu intressikulude tasumisel. Kõikide laenumaksjate õnneks on ju euribori protsent hetkel kõigi aegade madalaim. Ligi 10 000 eurot tuleb veel varade müügist ja ligi 110 000 eurot on eelarves vaba jääki.

Samal ajal kui linnavalitsus müüb sisuliselt peenraha, tulevikku suunatud nõuete ja linnakassa arvelt golfifirma aktsiaid, valmistub Kuressaare juba uueks suurprojektiks – kvoodimüügiraha eest linna tänavavalgustust välja vahetama.

Paradoksaalsel kombel kuluks selle 3,3 miljonit eurot maksva projekti omaosaluse ootamatu suurenemise katteks umbes sama summa, mis nüüd golfiväljakule maha jääb. Esialgu lootis linnavalitsus hakkama saada 320 000 euroga, nüüd tuleb leida 800 000 eurot.

Nädala algul saatis rahandusminister Jürgen Ligi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus kirja, et kasutamata saastekvoodi müügist saadava rahaga uue tänavavalgustuse saama pidanud Kuressaare, Keila ja Paide linn peavad selleks kõigepealt oma finantsprobleemid lahendama.

“Üle piirmäära võlakoormusega kohalikud omavalitsused peavad esmalt kõrvaldama finantsprobleemid ja loobuma ülejõu elamisest, enne kui hakkavad tegema uusi investeeringuid,” kirjutab Ligi.

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse järgi kehtib kohalikele omavalitsustele praegu 60-protsendilise võlakoormuse piirang. Kuressaare linna võlakoormus oli 2012. aasta esimese kvartali seisuga 67 protsenti. Kuressaare loodab, et aastaks 2014 langeb laenukoormus lubatud piiridesse.

Mida arvab aga rahandusministeerium golfifirma aktsiate müügist?

“Kohalikud omavalitsused on oma finantsotsustes autonoomsed. Hinnangu omavalitsuse poolt tehtud kulutuste otstarbekusele annavad eelkõige sealsed elanikud,” märgib Rainer Laurits ministeeriumi avalike suhete osakonnast.

 

Häid valikuid enam pole
Arvestades golfifirma keerulist seisu, linnal häid valikuid AS-ist väljumiseks või seal jätkamiseks tänaseks päevaks enam ei ole. Enamusaktsionärina ei ole linnal võimalik lisavahendeid arvelduskrediidi suurendamise ja laenu garanteerimise näol sel aastal golfi rohkem panustada. Samuti vabastaks AS-ist väljumine linna järgmiste aastate eelarvest vahendeid võimalike arengute rahastamiseks. Loodame, et uus aktsiate omanik suudab golfi raskest seisust välja tuua ning säilitada nii väljaku kvaliteedi kui ka golfi mängimise Kuressaares.

Linnapea Mati Mäetalu 26. septembril

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 077 korda, sh täna 1)