Sõrve säärel tekitab pahameelt ettevõtte plaan rajada suvilakompleks paika, mis on rikkaliku militaarse minevikuga ja rändlindudele oluline peatuskoht.
Praeguseks on maha märgitud suvila kuur, mis jääb II maailmasõja aegse Saksa kahurialuse taha, suvila peaks kerkima samasse paarkümmend meetrit eemal.
Torgu vallavanem Tiit Põld (fotol) laiutas käsi ja nentis, et omanikul on seaduslik õigus oma maal toimetada ja sinna soovi korral ka maja püsti panna. OÜ Baltic Forest Group küsis suvilate jaoks projekteerimistingimusi juba kevadel 2010. Vallavalitsus päris toona arvamust muinsuskaitseametilt ja keskkonnaametilt.
Muinsuskaitseamet vastas kiiresti, et suvilat sinna ehitada ei sobi ja et peagi on plaanis Sääre militaarobjektid kaitse alla võtta.
Sõrve militaarmuuseumi juht Tõnu Veldre rääkis, et I maailmasõja aegsete patareide ja piirivalvekordoni kompleksi muinsuskaitse alla võtmise protsessi alustati Säärel 2006. aastal, kuid paraku pole seni ükski minister vastavale käsulauale kätt alla pannud. “Ministrid vahetuvad nii kiiresti,” pakkus Veldre põhjuse.
Nii ongi praeguseks tekkinud olukord, kus vallal pole ehituse tõkestamiseks seaduslikku alust.
Tõnu Veldre lisas, et pealegi on Sääre tipp viimane koht lahkuvatele ja esimene koht saabuvatele rändlindudele ehk kaks korda aastas on piirkond tihedalt lindudega asustatud.
Vallavanem Tit Põld nentis, et keskkonnaametil ei ole praegu suvila vastu midagi, sest Vesitükimaa laidude kaitseala plaanitud laiendamine jäi ära. Küll aga rõhutas amet, et “ehitamisel tuleb tagada kaitsealuste liikide võimalikult ohutud elu- ja liikumistingimused”.
“Loodame, et Sõrve linnujaama tegijad nõustuvad sellega, et vallavalitsus ei saa omanike õigusi piirata muudmoodi kui seaduste alusel, ning kuigi linnuvaatlemine ja lindude elu on üliolulised, arvame siiski, et inimesed on ka natuke olulised,” tähendas vallavanem Põld.
Vald omalt poolt kirjutas suvila osas ette, et ehitiste põhja- ja lõunakülje, mis on lindude rände peamised suunad, aknapinnad ei tohi olla suuremad kui üks meeter.
Kertu Kalmus, Andres Sepp
Loading ...
Rootslaste suvila ehitamise lugu on siin ja palun seda mitte seostada lindudega. Muinsuskaitse ja looduskaitse on kaks ise asja.
http://tarsiger.com/paivakirja/kuvat.php?pvm=2012-10-01&asema=sorve
Arvan, et valla poolt õige otsus. Milleks seda okupantide koledat betooni ja rauda viimse veretilgani kaitsta. Kas peaks siis muinsusobjektideks kuulutama ka alles jäänud nõuka-aegsete kolhoosilautade varemed.
…tundub, et nendele linnu-inimestele inimorgansimid kohe üldse ei meeldi. Jääb isegi mulje, nagu lindude suremise asemel soovitakse seal piirkonnas toimetavate inimeste surma. Kas need linnusõbrad ise üldse ongi inimesed???
Kahjuks on Meie Maa analoogne artikkel täpsem, vald küsis Muinsuskaitseametilt ja Keskkonnaametilt kokku neli korda seisukohta. Viimati juunis 2012.a.
oi näe, Linnujaama hooned on ka muinsukaitse tsoonis. Ja linnujaama renoveeritakse! http://tarsiger.com/paivakirja/kuvat.php?pvm=2012-09-03&asema=sorve
Kui tore ju tegelikult! Aga oot-oot-oot! Kas muinsuskaitsealuse objekti, sealhulgas avalikus kasutuses oleva objekti (muuseum, kuhu pääseb raha eest) renoveerimiseks on tehtud kõik juriidilised protseduurid? projekteerimistingimused, muinsuskaitseameti load, täidetud hanketingimusi ni projekteerimise, ehituse kui ka järelevalve osas, projekteeritud vastavalt muinsuskaitseameti tingimustele, projekti ekspertiis, ehituse järelevalve, kas kasutatakse hoone algupäraseid materjale jne jne…ei usu väga. Kui nüüd keegi seda uuriks ja loo kirjutaks…Aga las teevad, ei ole huvi kadedust tunda ja torkida.
See ei ole linnujaama hoone, see on piirivalvekordoni kompleksis olev vana saun. Sinna tuleb Sõrve vanavara hoidmise ja eksponeerimise koht, mis on praegu ruumikitsikuses. Maja teiselt poolt on seina pude osa lahti võetud ja uuesti üles laotud. Tarvitatud on neidsamu vanu telliseid vanast segust puhtaks toksides. Ainult ülemine serv sai uutest tellistest, et katus tormiga pealt ära ei lendaks. Katusele tuleb hall eterniit, nagu on ka piirivalvekordoni teistel väiksematel hoonetel. Muinsuskaitselist aspekti on täiesti arvestatud ja projekt on olemas.
no keda kotivad need vanad võõrvägede jäänused.
Elame ju praegu ega taha neid aegu tagasi.
Olev Kongo
OÜ Baltic Forest Grupp juhatuse liige
2000. aastal tegutses Viru-Kabala külas tollane Valmet Eesti metsameister Olev Kongo, kelle süül raiuti lagedaks 12 hektari suurune lank, keskkonnakahju ulatus seal üle miljoni krooni. Kongo peab kahju hüvitama, teda karistas kohus pooleteise aasta pikkuse vangistusega kolmeaastase katseajaga.
http://wwx.virumaateataja.ee/190105/esileht/15022120.php
ei soovi vene okupanti, veelgi enam – EESTLANE vihkab vene okupanti.
V.O. SÖmeralt
vene okupatsioon paiskas EESTLUSE sisuliselt põrmu. EESTI ujutati üle vene kaltsak-kotimeestega, kelle põhimure oli pudeli alkoholi saamine.
saarte häälde on tööle võetud lolluste väänajad, kes saavd sit-ta kokku kirjutada ainult paarikaupa.
kas see ornitoloog martinson on juba mitmekordne vanaisa?
Mitte keegi ei vaja Saaremaa pinnal tiblade monumente, olgu need siis millised tahes.
Taome tiblade raudobeliskid atradeks ja lõhume nende betoonjurakad pulbriks, mis omakorda läheks augutäiteks.
Tuginedes sellele, et üle päeva ilmub ajalehes Sõrve ornitoloogide kirjutatud inimeste ja inimetegevuse vastaseid artikleid , võib eeldata, et tegu on lihtlabase kadedusega. Praegu nähakse suurt vaeva, et sealtkandist inimesed eemale peletada. Nüüd nähakse ohtu uute juurdetekkimises.
Aga kuidas saab rääkida kuurist ja suvilast, kui detailplaneering lubab kinnistule vaid ühe ehitise?
Kuigi juriidilisest aspektist võttes on kõik ju Jokk, siis puht inimlikust seisukohast lähtudes on asi täiesti mäda, et mitte õelda perses.
Ei uskunud ,et oled kah tüüpi “kõikjal ja kõigele vastu” Pidasin Sind innovatiivsemaks
VOLLILE, kas sa ei ole siiani aru saanud, et
Ühelgi LOLLIL ei ole keelatud Nimi lahtrisse kirjutada Volli (või VOLLILE?!
Inimlikust seisukohast pole halb, aga linnunduslikust seisukohast mingiks jämaks haibitud.