Mustjalas käib ikka vaidlus keeluvööndi pärast (8)

Küdema lahe äärsete kinnistute omanikud on tellinud eksperthinnangu, mis väidab, et keskkonnaameti põhjendused ehituskeeluvööndi mittevähendamiseks on alusetud ning tegemist on lihtsalt jonniga. Keskkonnaamet lükkab süüdistused ümber.

Mustjala vallas Küdema lahe ääres on juba pea 10 aastat kestnud vägikaikavedu, sest maaomanikud ja vald tahavad, et mereäärsetel kinnistutel vähendataks ehituskeeluvööndit. Keskkonnaametilt on seni saadud vaid eitavaid vastuseid.

Kahjulik võib olla kasulik

Nüüd on Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi herbaariumi vanemkuraatori ja pärandkoosluste kaitse ühingu juhatuse liikme Toomas Kuke eestvedamisel koostatud eksperthinnang, mis ütleb, et ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta kuidagi loodusala kaitse-eesmärke.

“Tuleb tõdeda, et keskkonnaametil erapooletuid ja tõsiselt võetavaid põhjuseid kavandatava detailplaneeringu kooskõlastamata jätmiseks ja ehituskeeluvööndi vähendamata jätmiseks ei ole,” sedastab Kukk, kes muuhulgas on ka ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja. “Pigem on tegemist kunagisest otsusest jonnaka kinnipidamisega,” lisab ta.

Toomas Kuke juhitud töögrupp uuris botaaniliste loodusväärtuste esinemist kõnealustel kinnistutel, kuna nende esinemine on olnud ka üks põhjus, miks ehituskeeluvööndi vähendamisest keeldutakse.

Uurimiste tulemusena esitab Kukk keskkonnaameti põhjendustele mitmeid vastuväiteid. Peamiselt viitab ta sellele, et keskkonnaamet on teinud järeldusi ala eelnevalt põhjalikumalt uurimata. Vastupidiselt keskkonnaametile leiab Kukk, et nii mõnigi keelamist põhjendav väide on tegelikult vale. Nii näiteks märgib keskkonnaamet, et inimtegevuse tagajärjel hõreneb mets, mis Toomas Kuke sõnul on aga mõnele linnuliigile hoopiski kasulik.

Keskkonnaamet on ka väitnud, et hoonete rajamisel suureneb tallamiskoormus, see on Kuke sõnul aga samuti kohati kasulik. Mererannas leidub taimi, mis levivad liialt intensiivselt ja mille tallamine oleks lausa rohkem kui teretulnud.
Samuti leiab Kukk, et keskkonnaamet on varem juba andnud loa tehnovõrkude rajamiseks ning kinnistutele on kerkinud ka ebaseaduslikke ehitisi, seega oleks nende hävitamine (lammutamine) looduse seisukohast palju hullem, kui nende säilitamine.

Kuke hinnangus on ka märgitud, et kohati võib kardetud ATV-ga liikumine ja lõkketegemine olla samuti loodusele kasulik. “Näiteks ATV-ga sõitmine või ka lõkketegemine on osa taimekoosluste säilimiseks lausa väga vajalik, sest mitmete taimeliikide kasvamiseks on hädavajalik sammaldumata liivase pinna olemasolu, samuti on mõnegi taimeliigi kasvukohaks sobivad vanad lõkkeasemed,” märgib Kukk.

Oma hinnangu kokkuvõttes kirjutab ta, et hoonete ehitamine 70–100 m kaugusele merest ei mõjuta kuidagi Küdema lahe loodusala kaitse-eesmärke. Ta tõdeb, et probleemiks võivad olla kaitstavad taimeliigid, kuid seda probleemi saaks vältida näiteks seeläbi, kui mõni kinnistuomanik oma plaanitava hoone asukohta veidi nihutaks.

Arusaamatud süüdistused

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni direktor Kaja Lotman ütles Saarte Häälele eksperthinnangut kommenteerides, et tehtud on suur töö, kuid seda varjutavad süüdistused. “See võib tuleneda sellest, et Toomas Kukk ei ole tutvunud looduskaitseseaduses sätestatud ehituskeeluvööndi vähendamise põhimõtetega ning on toonud välja rida asjaolusid, mis tuginevad vääral teabel,” nentis Lotman ja lisas, et keskkonnaamet ei ole näiteks väljastanud lube kaevude või teede ehitamiseks, millele ekspert oma kirjas viitab.

Lotmani sõnul on ehituskeeluvöönd avalikes huvides seatud piirang ja seda vähendatakse vaid erandjuhul. “Siin ei kaaluta ainuüksi kaitsealuste liikide olemasolu, vaid looduskoosluste terviklikku säilimist,” selgitas ta ja toonitas veel kord, et kui mere ääres on rida krunte, kuhu soovitakse ehitada maju, abihooneid, teid ja muid rajatisi, siis ei jää ju metsast midagi järele.

Ehituskeeluvööndi vähendamise osas kehtivad tema sõnul üle Eesti ühtsed põhimõtted ning nende mõistmiseks on tehtud ka kaalutluste võrdlusi. “Mustjala valla esindajad ei ole sellest huvitatud olnud,” viskas Lotman kivi valla kapsaaeda. Ta rõhutas veel kord, et botaaniline hinnang uuringus on väärtuslik, kuid arvamuse üldine osa ei too välja uusi asjaolusid.

Mustjala vallale üritatakse tema sõnul veel kord selgitada, mis põhimõtetest lähtub keskkonnaamet. “Erandi tegemine üldkeelule peab olema vajalik, mitte lihtsalt võimalik,” toonitas Kaja Lotman.

Saarte Hääl püüdis kommentaari saada ka Mustjala valla maatalituse juhatajalt Ilmar Pungarilt, kuid kahe päeva jooksul e-kirjale vastust ei tulnud.