VESI OLI PÕLVINI: Salme Saagpakk näitab käega, kui kõrgele tõusis vesi tema hoovis augustis. Foto: Sander Ilvest
Kuressaare linnavalitsuse poole pöördusid Veski ja Väike-Sadama tänava elanikud, kelle jaoks tähendab pikem vihmasadu üleujutust koduaias või halvemal juhul ka lainetust köögipõrandal.
Linnavalitsusele saadetud pöördumisele on alla kirjutanud 12 perekonda, kes kurdavad, et juba aastaid on suured vihmad Veski ja Väike-Sadama tänava ristumiskohal uputusi põhjustanud. Eriti hulluks muutunud olukord pärast spaade valmimist. Nüüd tungib vesi otse hoovidesse ning selle põhjuseks on väidetavalt valesti ehitatud kanalisatsioonisüsteem.
Oma kirjas küsivad piirkonna elanikud, et mis terviselinnast saab Kuressaare puhul juttu olla, kui tänaval lainetab vesi ja kanalisatsioonikaevud meenutavad Tuhala nõiakaevu. “Meie arvates oleks olukorrale vaja lahendus leida enne, kui mõni inimene sellises olukorras oma elust hoopis ilma jääb.”
Väike-Sadama tänava elaniku Salme Saagpaku kannatus katkes lõplikult pärast seda, kui vesi tänavu augustis tal suisa köögis lainetas. Tipphetkel oli veetaseme kõrgus umbes 40 sentimeetrit. Õnneks juhtus noorem rahvas sel ajal kodus olema ja aitas üleujutust likvideerida. Siiski pundus köögipõrand üles ja uksed ei läinud enam kinni.
Saagpakk pöördus küll kindlustuse poole, kuid hüvitist talle ei makstud. Otsust põhjendati linnavalitsuse tegemata tööga, kes polevat kanalisatsioonisüsteemi korda teinud. Vähe sellest: 31. augusti seisuga lõpetati Salme Saagpakuga kindlustusleping sootuks.
Viimast korda tungis liigvesi tema õue 10. septembril. Õnneks sel korral vesi eluruumidesse ei jõudnud. Siiski tõdes perenaine, et pärast üleujutust on ta õu kaetud hallika kihiga. Ilmselt võib tegemist olla reoveega, mis on kanalisatsioonist välja pressinud.
“Suvel viskasin sellepärast pesukausitäie maasikaid minema,” kurjustas perenaine. Kuressaare linnavalitsuselt ega tarbijakaitselt Salme Saagpakk seni vastust saanud pole. “Aga laupäeval lubab taas tormi,” oli naine murelik.
Kuressaare abilinnapea Kalle Koov ütles Saarte Häälele, et linnavalitsus on probleemist teadlik ja asunud koostöös Kuressaare Veevärgiga sellele lahendust otsima.
Lahendus ei sünni tema sõnul nädala või kahe jooksul, sest see eeldab planeerimist, projekteerimist, hangete korraldamist, tööde teostamist ja raha.
Kalle Koov näitlikustas suurte vihmade korral tekkiva probleemi lahendamist järgmiselt: “Kui maja katusesse on tekkinud auk ja sealt sajab vihma sisse, kaetakse auk kinni ja esimesel võimalusel parandatakse katus ära. Kui katus laseb läbi ja pole aru saada, kus täpselt probleem on, tuleb viga kõigepealt üles leida ja alles siis saab parandama hakata.” Koov kinnitas, et lahenduse otsimisega tegeletakse.
Abilinnapead uskudes võivad Veski ja Väike-Sadama tänava elanikud lõpuks rahulikumalt hingata, sest ligi kümme aastat kestnud probleem õuedesse tungiva vihmaveega leiab kindlasti lahenduse.
Loading ...
Mesa sest vanast Komsomoli tänavast räägid,ei saa oma linnarahvas ega tänavail patseerivad patisaksad või mis nad on,raekoja taga Kitsal tn.9 kuiva jalaga Rae nimelisse kaubandusettevõtesse – laseb vanajumal ülalt törtsu pissu on kõnnitee pilgeni vett täis ja jagub naabrimaja hoovigi. Ootaks ka lahendust raesaksad?
küll, miks te usute kõike, mis sealt linnavalitsusest tuleb. Sealne rahvas on lihtsalt nii ülbeks lãinud. Vist kaua istuma jäãdud sooja koha peale.
Kui augu otsimine võtab koovil 10 aastat, siis kaua läheb augu parandamisega?
Lahendus ei ole kiire tulema.
Kuressaare linn, suuremas osas, ja terve Nasva alevik on nüüd ametlikult suure üleujutusohuga alad.
Meetmed riskide maandamiseks on aga alles väljatöötamisel. See, et kindlustused sarnaselt käituma hakkavad oli ette teada ja Kuressaare linn taotles üleujutusohuga piirkonna vähendamist Kuressaare linnas, et ei oleks igasugu piiranguid ja jamasid kindustustega.
Seda rohkem paneb imestama Kaarma valla käitumine, kes ise totles terve Nasva aleviku kuulutamist riskialaks – tulemuseks on igasugu ehituspiirangud ja kirjutises kajastatud kindlustusjamad.
https://www.meiemaa.ee/?content=kommentaarid&artid=46213
Ärge muretsega eelpoolnimetatud tänavate elanikud, varsti saate uued kodud osta seal Tori jõe suudmealal. Kui teil ainult uputab, siis sinna elama asudes olete peagi pidevalt vee all, siis kasvavad teile lestad ja lõpused ka. Leht ju kirjutas, et linnavalitsus olevat järjekordselt ämbrisse astunud ja ühe nõmeda “arendusprojekti” kooskõlastanud. Ilmselt pole linnavalitsus kuulnudki, et tänapäeval meretase vaikselt tõuseb ja üleujutuste oht aina suureneb. Või mõtleb linnavalitsus siis taas rahva raha laiaks lööma hakata ja sinna maksumaksja raha eest tammi ehitama hakata. Kas golfiväljaku lauslollusest ikka veel ei piisa?
Uppuja päästmine on ikka ja jälle uppuja enese asi ja miks on alati nii, et enne kui keegi ei kaeba millegi üle, poleks nagu probleemi olemaski! Oleks ju normaalne, kui lugupeetud Linnavalitsus (eriti igasugused vastutavad tegelased)käiks lihtsalt avatud silmadega linnas ringi ja näeks ise, kui kusagil mingi jama on…..või kuulub selline asi rohkem ulmevaldkonda?
varsi lahendus kääs – veevärk saab komandu lõpetada igasugu taevast kastmine ära.
Taevast kastmine, taevast kastmiseks… Aga see, kui ei suudeta tagada piisav vee äravool kanalisatsiooni vaid selle asemel tuleb põlvini solgivees paar korda aastas käia, see ajab kopsu üle maksa küll. Juba 2005 aasta jaanuari torm näitas, et nendel tänavatel on probleemi kanalisatsiooniga. Ning 7 aastat hiljem pole ikka keegi veel lahenduse peale mõtlema suutnud hakata. Nukker lugu.
Eks linnaemandal ja ta põiakatel läks ju kogu aur golfinduse “arendamisele”
Soovitus: Küsige advokaatide abiga uputuse kahjude hüvitust linnavalitsuselt, see oleks tasu nende tegemata töö eest.
Mes mee siis peame ette võttma, kas uuristame linnaaluse tühaks ja laseme siis makroflexi täivs. Võibolla tõuseb siis maapind kõrgemale?