Metsad kasvama – abi ootab!

metsad kasvama abi ootab

METSAOMANIK VAJAB ABI: Eestis on üle 90 000 füüsilisest isikust metsaomaniku. Selge, et nad kõik ei saa olla metsaala asjatundjad, vaid vajavad professionaalset ja usaldusväärset abi. Foto: Egon Ligi

Kui erametsandusspetsialistidega mõned aastad tagasi Soome metsamehi külastasime, võttis üks mu kolleegidest erametsades nähtu tabavalt kokku: “Soomes kasvatatakse metsa, meil mets lihtsalt kasvab.” Ja nii oligi – Soomes jäid silma hästiuuendatud raielangid ja harvendatud noored metsad, meil domineerisid hooldamata lehtpuupadrikud.

Põhjanaabrid on aastaid metsakasvatusse aktiivselt panustanud, meil on erametsades puude kasvule kaasa aitamisega vähem tegeletud.

Siiski ei ole põhjust pessimismiks. Lisaks sellele, et hästikorrastatud erametsi näeb üha rohkem, on ka tulevikus oodata positiivseid arenguid. Nimelt näeb riigikogult 2011. a heakskiidu saanud metsanduse arengukava ette nii hooldusraiete kui ka metsauuenduse mahu olulist suurendamist (harvendusraiete pindala peab isegi rohkem kui kahekordistuma). Kuna miski ei juhtu iseenesest, pannakse nende eesmärkide saavutamisele ka riigipoolne tugi alla.

Toetusega mets korda

Euroopa Liidu toetusraha abil on võimalik teha hooldusraieid, kasvava metsa laasimist, taastada kahjustatud metsa ja võtta ette samme metsatulekahju ärahoidmiseks. Olulisimaks võibki pidada tuge hooldusraiete tegemiseks – see on võte, mida metsaasjatundjad peavad peamiseks metsa tuleviku kujundajaks. Kuna hooldusraiest tekib müügiväärtuslikku puitu vähe, tähendab see metsaomanikule üldjuhul pealemaksmise kohustust. Seetõttu on oluline, et euroliidu rahakotist makstakse toetust 160 eurot hooldatud metsamaa hektari kohta. Nimetatud toetuste taotlemise periood kestab 1.–16. oktoobrini.

Sügis toob kaasa ka teisi metsade hooldamiseks antavaid toetusi. Kuni 31. oktoobrini saab esitada taotlusi metsamaaparandustööde toetuse saamiseks. Selle abirahaga saaks korrastada vanad metsakraavid.

Metsa uuendamise toetuse saamiseks saab erametsakeskusele esitada taotluse kuni 19. novembrini. Siin tuleb aga silmas pidada, et uuendustöö peab olema tehtud enne toetuse taotlemist. Kuna toetusmeetmete rakendamist on plaanis jätkata ka tulevikus, saab siit kõrva taha panna, et kui näiteks tuleval kevadel metsa istutada, saab nende kulude katteks hiljem ka toetusraha küsida.

Ja veel: kellel oma metsa kohta alusandmeidki pole, peaks tellima metsamajandamiskava. Selline plaan annab hea ülevaate metsast ning ka soovitused metsatöödeks. Era-metsakeskusest saab kava koostamise kuludeks ka hüvitust (taotlus tuleb esitada hiljemalt 5. detsembriks).

Pikka aega oli probleem, et metsaomaniku tulusid maksustati sisuliselt kui käivet – maksuamet ei lubanud kuludesse kanda ei puidu saamisega seotud kulutusi ega ka hiljem metsakasvatusse tehtud investeeringuid.

Abi ka maksusüsteemist

Juba aastaid tagasi muudeti seaduse rakenduspraktikat selliselt, et ka füüsilisest isikust metsaomanikul on raieks tehtud kulutusi võimalik metsamaterjali müügist saadud tuludest maha lahutada.

Lisaks hakkas sellest aastast kehtima seadusemuudatus, mis lubab kuludesse kanda kõik metsa majandamisega seotud kulud. Samuti on metsaomanikul nüüd õigus tulumaksu tasumise hetke kolme aasta võrra edasi lükata. See tähendab, et erinevalt senisest korrast ei pea metsaomanik raiest saadud tulule järgneval aastal 1. oktoobriks tulumaksu maksma, vaid järgneva kolme aasta jooksul võib puidu müügist saadud kasust teha metsamajandamistöödega seotud mahaarvamisi. Tulumaksu suurus leitakse kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud kasult hiljemalt kasu saamise kalendriaastale järgneva kolmanda kalendriaasta eest esitatud tuludeklaratsiooni alusel.
Seega, kui metsaomanik sai puidu müügist kasu aastal 2012, siis juurdemakse suurus ilmneb hiljemalt 2015. a kohta esitatava tuludeklaratsiooni kaudu (ehk deklaratsioon, mis esitatakse 31. märtsiks 2016 ja mille alusel tuleb juurdemaksmisele kuuluv tulumaks ära maksta oktoobriks 2016).

Oluline on küll teada, et kui metsakasvatustöö tegemiseks on saadud toetust, ei saa toetussumma poolt kaetud kulu müügitulust maha arvestada.

Metsi füüsilisest isikust ettevõtjatena (FIE-dena) majandavatele inimestele on aga oluline meelde tuletada neile kehtivat tulumaksuseaduse erisoodustust: ümarpuidu müügist saadud tulu on neile kuni 2877 euro ulatuses maksuvaba. Seega need FIE-dest metsaomanikud, kes sel aastal metsamaterjali veel müünud pole, saaksid aasta teises pooles nii mõnedki koormad puid veel maksuvabalt turule viia.

Eestis on üle 90 000 füüsilisest isikust metsaomaniku. Selge, et nad kõik ei saa olla metsaala asjatundjad, vaid vajavad professionaalset ja usaldusväärset abi.

Metsaühistu – metsaomaniku esimene abimees

Metsaühistud kui metsaomanike endi organisatsioonid ja tulu mittetaotlevad üksused võiksid olla omaniku jaoks peamised abistajad.

Lisaks sellele, et metsaühistutel on pikaaegsed kogemused metsaomanike aitamisel, taotlemaks toetusi ja jagamaks kõiksugu metsainfot, on ühistud viimastel aastatel pakkumas metsaomanikele ka üha enam metsade majandamise teenuseid. Viies väikestelt metsaüksustelt saadavad tagasihoidlikud puidukogused ühiselt turule, on ka väikemetsaomanikul lootust saada puidu eest turul pakutavat parimat hinda.

Samuti on koostöö oluline metsatööde planeerimisel ja tegemisel – kui ühes piirkonnas ühiselt suuremad töömahud tagada, õnnestub teenust saada soodsamalt. Metsa majandamist organiseeriv ühistu spetsialist saab aga kõigel toimuval pilku peal hoida: jälgida, et metsaraie ikka õiges kohas toimuks, et teid ja kraave ei lõhutaks, et kokkulepitud tähtaegadest kinni peetaks, et metsaomanik puidu mõõtmisel tüssata ei saaks jne.

Ühistult saab abi ka uue metsa rajamisel – metsataimede tellimine ühistute kaudu on viimastel aastatel üha rohkem tuure võtnud. Kuigi kevad on veel kaugel, tuleks taimenappust arvestades oma taimesoovidest ühistutele teada anda juba sügiskuudel.

Muidugi võib metsaomanik ka kogu majandamisprotsessi ise ette võtta, aga ei saa siiski unustada, et tegemist on spetsiifilise ja eriteadmisi vajava valdkonnaga, mistõttu tasuks omada abistajat.

Soomlased on oma metsad targa ja sihikindla töö abil hästi kasvama saanud. Töövahenditeks on ikka olnud asjatundjate (ühistud, metsaspetsialistid) usaldamine, aga ka riigipoolne järeleaitamine seal, kus kauge tuleviku nimel tehtava töö juures abi enim vaja on.

Kui pakutud abivõimalusi metsaomanikena targalt ära kasutame, saame ka meie metsad kenasti kasvama ega peagi põhjanaabrite edusamme kadedusega pealt vaatama. Metsi kasvatama!

Lisainfot erametsanduse, toetusmeetmete, maksuküsimuste ja metsaühistute kohta vt www.eramets.ee.

Jaanus Aun
SA Erametsakeskus juhatuse liige

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 333 korda, sh täna 1)