TÕSTKU VAJADUSEL HINDA: Mustjala elaniku Paavo Vara arvates on väljapakutud lahendustest parim variant piletihinna tõstmine, sest kui buss ikka üldse ei sõida, on lugu veel hullem. Foto: Sander Ilvest
Maanteeamet soovitab Saare maavalitsusele maakonna bussiliikluse korraldamisel kolme võimalikku lahendust: tõhustada kontrolli, tõsta hindu või kärpida liine.
Eile ennelõunal Kuressaare bussijaamas kojusõitu oodanud inimesed üritasid maakonna bussiliinide tuleviku osas positiivsust säilitada. Aste inimesed olid näiteks kindlad, et neid kui linnalähedase asumi elanikke kojusõidu võimalusest ilma ei jäeta.
Mustjalas elav spordiveteran Paavo Vara nentis aga, et juba nüüd jäävad tal pühapäevased spordivõistlused vahele, sest buss lihtsalt ei sõida. “Pangu siis piletihinnale otsa. Kui buss ei käi, kuidas ma seda odavat piletit siis ostan?” arutles Vara bussi oodates.
Maanteeamet juhib oma kirjaga Saare maavanema Kaido Kaasiku tähelepanu sellele, et riigieelarvest maanteetranspordile eeldatavalt eraldatav sihtotstarbelise toetuse summa on küll ligi 3 protsenti suurem kui 2012. aastal, aga prognoositavad kulud bussitranspordi teenuse osutamiseks kasvavad kuni 7 protsenti.
Seega soovitab maanteeamet maavalitsusel täiendavaid vahendeid otsida, pakkudes välja kolm võimalust: piletikontrolli tõhustamine, sõidupiletite hinna tõstmine või liinikilomeetrite arvu vähendamine.
Maanteeameti andmetel laekus mullu maakonnaliinidel piletitulu kolm protsenti vähem kui nt 2008. aastal. Piletitulu laekumise parandamiseks on riigieelarvest kõikidele maakondadele eraldatud raha piletikontrolli läbiviimiseks.
Saare maavalitsuse ühistranspordi nõunik Taavi Kurisoo ütleb aga, et Saare maakonnas on piletikontrolli süsteem hästi toimiv ja piletita sõitjaid polegi praktiliselt tabatud.
Maanteeamet tõdeb, et kuigi mitmes maakonnas on viimase kahe aasta jooksul piletite hindu tõstetud, on sõitjate arv samal ajal vähenenud. Ameti andmetel vähenes 2011. aastal sõitjate arv maakonnaliinidel kokku 19,1 protsenti, võrreldes 2008. aastaga.
Samas vähenes liinikilomeetrite arv ehk läbisõit vaid 0,6 protsenti. Seega teeb maanteeamet ettepaneku vaadata üle just liinikilomeetrite arv. Sealjuures tuleks arvestada, et oleks tagatud õpilaste sõiduvõimalus maakonnaliinidel.
Maavalitsusel soovitatakse omavalitsustega läbi rääkida toetamisvõimalused maakonnaliinidele, mida õpilased kasutavad koolis käimiseks.
“Kui kohalikelt omavalitsustelt vajalikku toetust maakonnaliinidele teenindamiseks ei laeku ja teisi sõitjaid liinil ei ole, sulgeb maavalitsus selle liini ja kohalik omavalitsus peab avama valla õpilasliini, millega valla kulutused ühistranspordile eeldatavasti järsult suurenevad,” selgitab maan-teeamet.
Taavi Kurisoo leiab aga, et Saare maakonnas on liinivõrk juba niigi kokku tõmmatud. Pealegi ei ole senised kaks vedajat veel märku andnud, et nad lisaraha vajaksid. Lõpliku otsuse teeb maavalitsus 5. novembriks, mil on riigieelarveliste liinitoetuste esitamise tähtaeg.
Loading ...
No muidugi – kuni bussiliind veel käigus, kasutavad inimesed neid tööle-koju sõitmiseks ja selle võimaluse tõttu ei vähene elanikkond piisavalt kiiresti. Liinide sulgemise korral ehk ometi taibatakse lõpuks emigreeruda.
Oskab keegi öelda kui mugav on praamilt tulles sadamas bussile istuda ja sõita erinevatesse sihtkohtadesse? Mitte mandrilt tuleva otsebussiga vaid kohalike liinidega. Kui palju need seotud praamidega?
Kui palju ja kas midagi annaks selliste variantide ühildamine? Võib kirjutada ka blogisse, olen tänulik igasuguse info eest, et paremini mõista saarte liikluse omapära.
Ümberistumise võimalused ikka enamasti Kuressaares, vaata ka http://www.peatus.ee Reisiplaneerija
Maakonna bussiliikluse tulevik: kallim pilet või liini lõpp? Tegelikult mitte kumbki. Õige vastus oleks:” Tühjaksjäänud maa ja maaelu lõpp”.