Õpetajate palk ongi prioriteet (1)

Seda arvamust panid mind kirjutama Orissaare vallavanema Aarne Põlluääre eelmisel nädalal Saarte Hääles ilmunud mõtted sellest, kuidas riik survestab õpetajatel palka tõstma.

Tõsi see on, et parimat haridust suudab pakkuda vaid motiveeritud õpetaja, kes saab oma töö eest väärilist palka. Euroremonditud klassiruum või mööblitehase järele lõhnav värske koolipink on samuti toredad, kuid head õpetajat need ei asenda.

Seetõttu tekitasid omavalitsusjuhi, kes ise tituleeris end hariduse eest seisjaks, mõtteavaldused pehmelt öeldes imestust. Inimlikult tuleb omavalitsusjuhi pahameelt mõista, sest kui riik tõstab õpetajate palkasid, satuvad surve alla ka vallad, sest tahavad ju kõrgemat sissetulekut ka teised töötajad. Teiselt poolt ei muuda see olematuks tõsiasja, et plaanitavaid muudatusi kahtluse alla seades ei pea vallavanem paljuks ka lihtlabaselt valetada.

Valetab või ei saa aru

Orissaare vallajuht arutleb, et riigieelarvest eraldati täiendavat palgaraha 4,4 protsenti ning kuna Aaviksoo on järgmisest aastast lubanud õpetajatele 20-protsendilist palgatõusu, siis tuleb ülejäänud raha omavalitsustel endil kokku kraapida. Siinjuures ta kas teadlikult valetab või ei saa ka ise täpselt aru, millest kirjutab.

Esiteks ei ole Aaviksoo õpetajatele järgmisest aastast 20-protsendilist palgatõusu lubanud ning teiseks on vabariigi valitsuse esindajad ka välja öelnud, et õpetajate palgafond tõuseb 1. jaanuarist 11 protsenti. Avalikus sektoris on see suurim kasv.

Küsimus on muidugi asjakohane, et kui täiendavat raha tuleb riigieelarvest 4,4 protsenti, siis kuidas on võimalik palka tõsta 11 protsenti. Kui sellel aastal eraldab riik õpetajate palkadeks 150 miljonit eurot, siis järgmisel aastal lisandub täiendavalt 15,7 miljonit eurot. Väljaöeldud 4,4 protsenti tähendab rahas 7,5 miljonit eurot ning muudest vahenditest on otsustatud õpetajate palkadesse panustada täiendavalt 8,2 miljonit eurot.

Sellest summast 4 miljonit tuleb hariduskulude reservist, 3,8 miljonit õpetajate täienduskoolituse rahast ja 0,4 miljonit lisandub töötuskindlustusmakse alandamisest. Täienduskoolituseta õpetajad loomulikult ei jää – need kulud kaetakse edaspidi Euroopa Liidu fondidest.

Kuidas Põlluäär siit omavalitsuse täiendavaks kuluks 15,6 protsenti on suutnud kokku arvutada, mina aru ei saa. Küll on mul vallajuhile üks praktiline soovitus omapoolseks panuseks õpetajaameti väärtustamisel. Nimelt oli just Orissaare vald rahandusministeeriumi andmetel 2010. aastal nende omavalitsuste esirinnas, kus suur osa riigi eraldatud palgarahast õpetajateni ei jõudnudki. Koguni 7 protsenti eraldatud palgarahast kulutas vald muude kulude katmiseks.

Selle asemel, et valla arengukavasse uhkeid unistusi sisse kirjutada, võiks vald ühtegi lisasenti kulutamata tõsta oma valla õpetajate palka veel 7 protsenti. Siis võiks uhkusega öelda, et haridus on meie vallas prioriteet.

Teine asi, mis mind vallavanema arvamusloos imestama paneb, on see, kuidas ta hariduskorralduse kaasajastamise plaane läbimõtlematuiks ja läbinisti jaburaiks peab.

Kelle jutt on jabur?

Nimetades Aaviksoo plaane jaburateks, ei ole vallavanem endale aga aru andnud, et muudatuste ettepanekute taga on tunnustatud haridusspetsialistid. Juba neli aastat tagasi alustas Eesti Koostöö Kogu üldise haridusstrateegia ettevalmistamist ja eelmisel aastal esitati see ministeeriumile.

Strateegia, mille nimeks sai “Eesti hariduse viis väljakutset”, koostamist juhtisid teiste hulgas Mati Heidmets, Marju Lauristin, Andres Keevallik, Olav Aarna, Jüri Ginter ja Margit Sutrop.

Ka riigikontrolör Mihkel Oviir on rõhutanud, et koolivõrgu terviklik reform on möödapääsmatu just laste tuleviku nimel ning reaalsuse ees silmade kinnipigistamine ainult pikendab agooniat. Ja nüüd tõuseb püsti Aarne Põlluäär ja ütleb, et ei saa aru, mida need inimesed mõtlevad, ja et nende ettepanekud on äärmiselt jaburad.

Jaburaks pean ma pigem seda juttu, et kuskil Tartu linnas uhkes kabinetis istub üks kuri inimene, kes mõtleb välja plaane, kuidas koole kinni panna ja Eesti rahvas lolliks jätta.

Aga nagu vanasõnagi ütleb – suuri laevu saadab ikka kajakate kisa. Aaviksoo asus õpetajate palga tõstmiseks võimalusi otsima kohe pärast ametisse astumist ega näe ühtegi põhjust selle töö poolelijätmiseks.

Andres Kaarmann
haridus- ja teadusministri nõunik

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 325 korda, sh täna 1)