Viljapuu-bakterpõletikuga nakatunud puud tuleb põletada (1)

Põllumajandusamet on sel suvel tuvastanud mitmeid ohtliku taimekahjustaja viljapuu-bakterpõletiku koldeid. Kuniks amet tegeleb kahjustaja päritolu ja leviku väljaselgitamisega, palutakse kõigil aiaomanikel õuna- ja pirnipuid – iseäranis sel aastal ostetuid – tähelepanelikult jälgida.

Siinkohal väike ülevaade, mida viljapuu-bakterpõletik endast üldse kujutab. Viljapuu-bakterpõletikku peetakse maailmas üheks ohtlikumaks viljapuude haiguseks. Viljapuu-bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste ning dekoratiivtaimede bakterhaigus, mida põhjustab bakter Erwinia amylovora.

Soodne temperatuur haiguse arenguks on üle 18 ºC, kui samaaegselt on õhuniiskust üle 70%. Haigus võib olla peiteline – mõnel aastal haigustunnuseid ei ole, samas bakterile soodsal aastal, kui on soe ja piisavalt õhuniiskust, võivad tekkida uued haiguspuhangud.

Haigustunnused

Haigestunud taimede kahjustused sarnanevad põletuskahjustustele. Viljapuu-bakterpõletiku kõige iseloomulikum tunnus on võrsetippude närbumine ja paindumine 180 kraadi. Haiguse arenedes võrse pruunistub, hiljem muutub mustaks.

Haigestuda võivad nii õied, lehed, oksad, tüvi, viljad kui ka juured. Nakatunud võrsete hävimine on väga kiire. Hävinud õiekobarad, kuivanud lehed ja mumifitseerunud viljad jäävad haigestunud puule kinnitunuks ega varise. Taime tüvele ja okstele võivad tekkida koorehaavandid. Iseloomulik on niisketes oludes näha taime pinnal ka piimvalgeid või kreemjaid bakterilima tilgakesi.

Haigus siseneb taimedesse peamiselt koorehaavandite või õite kaudu. Bakter paljuneb taimekudedes ja liigub taimes ringi, hävitades elusaid taimerakke. Väga noored puud võivad haigestumise järel hävida isegi samal aastal. Viljakandvaid puid haigus nii kiiresti ei surma, kuigi uued võrsed ja osa oksi võivad hävida haiguse esimesel aastal.

Haigus levib bakterilimaga, mis niiske ilmaga kahjustunud kudedest eritub. Bakterilima venib peenteks niitideks ja võib sel viisil levida vihma, putukate, tuule, lindude ja inimtegevuse vahendusel sadade kilomeetrite kaugusele.

Kahjustaja peamine levikuallikas on siiski viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede nakatunud istikud ja muu paljundusmaterjal nagu pookealused, silmastusoksad, pistikud ja õietolm. Kahjustaja võib levida ka sordiaretuses tolmeldamiseks kasutatava õietolmuga, samuti koos õietolmuga mesilastarude ja mesilasperede transportimisel.

Saastunud taimede lähemas ümbruses levib bakter vee- või vihmapiiskadega, inimtegevuse vahendusel ning putukatega.

Millised taimed on ohus?

Kõige vastuvõtlikumad on viljapuu-bakterpõletikule dekoratiivtaimedest tuhkpuu (Cotoneaster) ja viirpuu (Crataegus), viljapuudest pirnipuu (Pyrus).

Haiguse peremeestaimed on veel õunapuu, ebaküdoonia, pihlakas, toompihlakas, astelpihlakas, küdoonia, tuliastel, Davidi fotiinia ja villpööris. Seega on peremeestaimede hulgas Eesti jaoks nii majanduslikult, ajalooliselt kui ka kultuuriliselt olulisi liike.

Kuna väliste tunnuste põhjal pole haiguse leviku ulatust taimes võimalik selgeks teha, on ainus kindel meede haigusest vabanemiseks saastunud taim põletada ning taimega kokkupuutes olnud pinnas ja tööriistad desinfitseerida. Tõrjemeetmeid peab rakendama isik, kelle valduses haigestunud taim on.

Riikides, kus viljapuu-bakterpõletik on laialt levinud, on see taimehaigus põhjustanud märkimisväärset looduslikku ja majanduslikku kahju. Kahjustajast vabanemise ja leviku ärahoidmise meetmed sõltuvad saastatuse ulatusest ja võivad olla vägagi kulukad. Mida varem suudetakse haiguskolle avastada, seda väiksem on potentsiaalne kahju.

Mistahes ohtliku taimehaiguse kahtlustest on soovitatav alati informeerida põllumajandusametit (PMA). Kuna haigustunnustele sarnaseid nähte võib taimedel täheldada ka mitmetel muudel põhjustel, soovitame võimalusel saata kõigepealt foto haigetest taimedest, mis võimaldab meie ekspertidel hinnata, kas kohapealne kontroll on vajalik.

Haiguskahtluse korral teavitage oma maakonna põllumajandusameti keskuse taimetervise valdkonna inspektorit.

Ülle Metsman 
PMA taimetervise osakonna juhataja asetäitja
Mart Kinkar
PMA taimetervise osakonna peaspetsialist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 491 korda, sh täna 1)