Laupäeval avatakse Vilsandil pidulikult tuletorni teenijate elamu-vahimaja – renoveeritud atraktiivne ja innovatiivne hoone, mis nüüd kannab nime Vilsandi Energiamaja ja on suure tõenäosusega ainulaadne kogu Euroopa Liidus.
“Esialgse kava järgi oli plaanis maja valmis saada 2012. aasta mihklipäevaks ja nii see ka õnnestus,” lausus projekti juhtinud Inotex Grupp OÜ juhataja Monika Salu. Ta lisas, et nagu vana maja renoveerimisel ikka, oli kogu protsess täis üllatusi – mõni osa oli oodatust halvemini säilinud, mõni jälle paremini.
Tulemusega rahul
“Nõudlik projekt restaureerida ja renoveerida maja energiatõhusaks kohustas pidevaks jälgimiseks, analüüsiks ja (ümber) planeerimiseks. Tänu tõhusale ja kompetentsele tööle said ebameeldivad ootamatused ja üllatused ennetatud,” rääkis Salu. “Alati saab paremini, kuid arvestades väikesaarel ehitamise keerukust ja lisakulusid, olen tulemusega rahul,” kinnitas ta.
Salu rõhutas, et küsimus ei ole kunagi olnud mitte niivõrd millegi renoveerimises, kui soovis Vilsandi tuletorni teenijate elamu-vahimaja uuele elule aidata. “Kuna olen juba hulk aastaid tegelenud nii kodu- kui ka välismaal energiatõhususe ning energiatõhusa elukeskkonna ja ehituse valdkonnaga, siis oli loomulik ühendada selle maja puhul restaureerimine ja energiatõhusaks renoveerimine,” selgitas ta.
Avatakse raamatukogu
Hoones toimuvad ekskursioonid, mille käigus selgitatakse energiatõhusa renoveerimise põhimõtteid, tutvustatakse maja ja selle ajalugu. Juba järgmisel aastal loodetakse hoones avada ka Vilsandi raamatukogu.
“See oleks mõneski mõttes n-ö taasavamine, sest enne hoone varemetesse vajumist tegutses siin Vilsandi seltsi raamatukogu. Seltsi enam pole, kuid raamatukogu peaaegu kustunud söed puhume lõkkele,” rääkis Monika Salu.
Eriliseks teeb maja Salu sõnul see, et muinsuskaitsealuseid hooneid tema teada seni energiatõhusaks ja alternatiivenergiaid kasutavaks renoveeritud ei ole.
Looduslikud materjalid
Majas on rakendatud Eestis veel vähetuntud vesi-seinakütet. Hoones leiab tarbeveena kasutamist ka vihmavesi.
Restaureeritud välimistele akendele on lisatud termokatkestusega puitraamiga kolmekordsed aknad. Maja kordategemisel, ka selle siseviimistluses on kasutatud ainult looduslikke materjale, sh savikrohvi, kaseiinvärvi jpm.
Laupäeval tähistatakse maja avamist mihklipäevakontserdiga, mis on mõeldud nii projekti suurematele partneritele kui ka saarerahvale. Kavas on maja ajalugu arvestades – tsaariaegne kroonuhoone – vene romansid.
Vilsandi Energiamaja
• Ateljee mahutab kuni 75 kuulajat.
• Renoveerimistööd algasid künnipäeval 2011.
• Restaureerimisprojekti koostas Arc Projekt OÜ, ehituse peatöövõtja oli Hausers Grupp OÜ.
• Hoone valmimist rahastati PRIA vahendusel osaliselt Euroopa Liidu struktuurifondist.
Loading ...
PRIA rahadega ehitatiendale kena suvila. Kirjutati juurde veel ühiskondlik funktsioon (raamatukogu) ja rha tuli mühinal. Kõva sõna, Vilsandil üks püsielanik ja raamatukogu.
Sinna meie rahad lähevad,nüüd on võimalik surnuaiavahiga ühist nutulaulu jörisema minna ja täiendavalt peale maksta. Umbes taolist järelmatkimist on ootata ka Abruka surnuaiavahilt,ainult tema kasutab tööjõuna vandiraijujaid ja turuvarblasi,kes hiilivad kõrvale maksumaksmisest ja oma sigitatud laste ülalpidamiskulude katmisest – vihje maksuhaldurile ja lastekaitse organisatsioonidele(jõudu tööle).
Mis puutub antud teemasse surnuaia vaht ?
veel enam Abruka surnuaiavaht ?
minu teada on Abrukas surnuaiavahiks vilgas 80 aastane vanaproua, kes küll mingeid turuvarblasi tööjuna ei kasuta
Tore, et vana risu maja enam silma ei riiva, aga.. .muinsuskaitseline renoveerimine ja energiatõhusus ei sobi omavahel kuidagi kokku (sellepärast see ongi esimene ja loodetavasti viimane sellise toetusega projekt)- sama hästi võiks Kuressaare raekoja klaasvillaga üle lüüa ja selle üle uhkust tunda. Kes on seal “energiamaja” juures jalutanud, saab väga hästi aru, et suur osa sellest tõhususest on koomusk eesotsas mitte-tootva tuulegeneraatoriga. Pria võiks suvila-projektid juba ükskord teemast maha võtta.
Lihtsalt uskumatu, taas on kerkinud üks suvila PRIA rahade eest. Kui Vilsandil elab ületalve ainult üksainus inimene, milleks siis sinna mingit raamatugogu oli vaja? Kus küll on ametnike silmad, kelledest oleneb raha eraldamine mingite objektide ehitamiseka? Või on asi nii, et käsi peseb kätt.
Ah ärge kurat vigisege kogu aeg. Mul on küll hea meel, et nii päästepaadikuur kui ka käesolev hoone lõpuks ometi korda tehtud on, olgu või sellisel kujul. Kui nüüd veel kusagilt ka tuletorni kõpitsemise jaoks raha leitaks, oleks kohe väga super.
On ka teada, et Erki Aavik, meie riigivilja ja toiduõli riisuja on üks uutest omanikest. Seda mitte otse, vaid ikka uuesse firmasse pugenult.
Näete nüüd, kuhu ja kuidas kadunud miljonid paika loksuvad!
Teame, teame, eks sellepärast tulebki nüüd äärmiselt valvas olla.
Ta ikka vist omanik ka peresuhete kaudu. Saab nüüd oma Aafrika safari loomatopised ka sinna energeetilisse majja varjule panna!
WT vara omastas Aavik süüdistuse järgi kokku 1 173 495 krooni ulatuses.
Pole paha!! Sellisest rahanutsust saab ju tükk aega järada.
huvitav, mis skeemiga seal õuepeal olevatest lobudikest on kõigist elamud saanud, no-noh, Kihelkonna valla meestel ju omad seadused.
Vähemalt suvel Vilsandil käies oli kummaline see, et infoviidad alates sadamast oli rohkesti, kuid järsku enne nn õiget kohta püolnud nagu ühtegi silti näha, et mis ja kuidas selle nn avalikku objektiga tutvuda lihtinimene saab :)
ja tuulegeneraator?
tehke järgi või makske välja