Lugeja kiri: Kodusõjast päevakeskuses (24)

Selles pole tegelikult midagi üllatuslikku, sest sõdasid on siin varemgi peetud. Üks põhjus on ehk see, et Eestis pole veel välja kujunenud vabale ühiskonnale omast kodanikkonda.

Teiseks on päevakeskuse ja pensionäride ühenduse vahel algusest peale valitsenud rivaalitsemine sõbraliku koostöö asemel. Põhjuseks on ikka ja alati olnud see, et PÜ juhtkond eesotsas esimees Helga Nurmekannuga arvab end paremini teadvat kui keskuse töötajad, miks ja kuidas üht või teist asja tegema peab.

Esimene suurem kodusõda toimus juba aastate eest ning tõi kaasa doktor Arvo Peterselli lahtilaskmise keskuse juhataja kohalt. Peamine löögirusikas oli ka tollal PÜ eesotsas Helga Nurmekannuga, keda peeti siis kõigi vanurite arvamuse kandjaks. Keskuse külastajad ei saanud oma arvamust avaldadagi.

Protestisin oma lihtsameelsuses sellise olukorra vastu ning ka dr Petersell polnud rahul. Tulemus oli see, et PÜ juhtkond eesotsas Nurmekannu ja Kalev Linnuga püüdsid meid “vaibale” tirida ja aru andma sundida oma “musta südametunnistuse” pärast. Dr Petersell ise “vaibale” ei tulnud, tema prestiiž seda ei lubanud. Nägin seal “vaibal”, et tollane linnavalitsus toetas ja õigustas PÜ-d, kuigi keskuse juhatajale esitatud süüdistused polnud sugugi paikapidavad, vaid pahatahtlikud väljamõeldised nagu nüüdki.

Nüüdses kodusõjas “võimu ja kuulsuse eest” on Helga Nurmekannu positsioon tunduvalt nõrgem kui toona, mil see oli ühenduse juhatuse üksmeele ja linnavõimu toetuse tõttu ülivõimas. Nüüd on Nurmekann jäänud PÜ etteotsa praktiliselt üksi. Teised paar aastat tagasi PÜ juhatusse valitud inimesed on ta eemale peletanud. Hirm, et enam ei saa vajalikul määral silma paista ja särada, kihutas Nurmekannu sõtta Tiia Tammsalu vastu, süüdistama päevakeskuse juhatajat paljudes pattudes. Mis puutub keskuse külastajatesse, siis pole nende arvamust ka nüüd küsitud, arvamusi on aga mitmesuguseid.

Päevakeskuse senised külastajad peavad väga tähtsaks, et nad saaks edaspidigi pakutavaid teenuseid tarbida rahulikus ja hubases õhkkonnas, mõistliku hinna eest. Ka pärast remonti peab see maja jääma kohaks, kuhu hea meelega tullakse.

Selleks peab aga tõde tõusma ja vale vajuma.

Edu keskuse juhatajale Tiia Tammsalule, kes vaatamata üksiklaskudele ja kogupaukudele tema pihta on säilitanud sirge selja ja töötahte.

Kaljo Vinn
Üks paljudest päevakeskuse külastajatest

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 006 korda, sh täna 1)