OMAVALITSUSE MURE: Juhul kui lehelugeja oma aiast võõra lehma avastab, siis politseisse ei maksa tal kohe helistada. Politsei pressiesindaja Hedy Tammeleht ütles, et hulkuvad loomad politsei jaoks esmane ja väga suur probleem ei ole, nendega tegeleb ennekõike kohalik omavalitsus. Foto on illustratiivne. Foto: arhiiv
Orissaare vallas Saikla külas ringi hulkuvad kariloomad on kohalikel elanikel närvi nii mustaks ajanud, et viimasel vallavalitsuse istungil tuli seda probleemi suisa eraldi arutada.
Vallavalitsuse maaelukomisjoni poole pöördunud Tuljo Ella lubas ajalehte panna vaid ühe küsimuse: “Kaua võib?” Nimelt on tema koduõu hulkuvate kariloomade rünnakute läbi korduvalt kannatada saanud. Perenaise poolt väikeseks pargiks kujundatud koduümbrust ei kavatse peremees ka okastraataia või planguga ümbritseda.
Kellele loomad, kes tema lillepeenrail trambivad, kuuluvad, Ella öelda ei saanud, sest ühegi looma kõrvanumbrit pole tal üles kirjutada õnnestunud. Tuljo Ellat teeb tema kinnitusel murelikuks aga ka see, et hullunud pulli teele võib jääda mõni tema maja juures mängivatest lapselastest. Või jõuavad loomad külast vaid 400 meetri kaugusel asuvale Kuivastu–Kuressaare maan-teele, kus parasjagu mööda kihutamas parvlaeva pealt tulijate kolonn.
Hulkumine on paratamatus
Arutelu põhjustanud loomade omanik Heino Laanet arvas, et isegi lennukid kukuvad vahel taevast alla. See, et tema loomad aeg-ajalt lahti pääsevad, on Laaneti sõnul paratamatus. Saiklas 30 veist pidav Laanet tunnistas, et sel aastal on tema loomad naabrimees Tuljo Ella aeda tunginud kahel korral: sõtkunud seal muru ja rikkunud ühe roosipõõsa.
Samas leidis Laanet, et suhted naabriga on kui Andresel ja Pearul. Suvel tõmmanud ta ümber naabri krundi elektrikarjuse. Tuljo Ella ei lubanud aga autoteele väravat teha, mistõttu loomad pääsesid taas naabri aeda. Laanet tunnistas, et tema loomad on sattunud ka teistesse õuedesse, aga alati on kokkuleppele jõutud ja kahjud hüvitatud.
“Naabrimees jookseb aga kohe valda kaebama,” oli Laanet imestunud.
Samas on ta oma sõnul tähele pannud, et loomad tunnevad ära, kui inimestel on omavahel hõõrumist. “Siis annavad nemad kohe mõnuga oma panuse asjasse,” muheles veiste omanik. Lähiajal lubas Heino Laanet naabrile visiidi teha, et sõjakirves maha matta.
Probleem on palju laiem
Orissaare valla maa- ja külaelukomisjoni esimees Aarne Põri leidis, et tegelikult ei tohiks konkreetset juhtumit, kus ühe naabri lahti pääsenud loomad rikkusid teise õuemuru, üle tähtsustada. Tegemist on palju laiema probleemiga.
Põri arvates on just sügis see aeg, mil linnainimesed tulevad maale metsaande korjama ja tihtipeale jäetakse karjaaia mulgud lahti. Hullem on olukord siis, kui elektrikarjused või traataiad mootorsõidukitega puruks sõidetakse.
“Loomapidaja ei saa ju pidevalt oma karjamaid ringiratast kontrollida,” kurjustas Põri. “Lehma ei saa kooli saata, aga inimene võiks küll mõelda, mida ta teeb,” võttis Aarne Põri loo kokku.
Ta lisas, et loomapidajate jaoks kõige hullem aeg ootab alles ees. “Kui algab jahihooaeg, kõlavad paugud. Loomad ehmuvad, metsloomad tormavad läbi aedade. Tulemuseks on taas hulkuvad loomad,” ohkas maaelukomisjoni esimees.
Loading ...
hr tulljo nagu tulljod ikka ei meeldi talle midagi ainult vingub
Probleem on reaalne. Need loomad ongi oma hulkumisega lausa kaks korda põhjustanud Kuivastu maanteel liiklusõnnetuse. Miks teiste omad ei ole?
Minu meleelest on saarlased lihtsalt lohakad oma loomapidamistega. Kord on lambad ula peal, kord lehmad, kord teab mis veel. Varsti tulevad hindid ja teevad nämm -nämm. Siis saareullikestel jälle hea kisada, et näe-näe mis tegid meie karjaga ja mitte miski ei aita. Aitab küll, kulla saarlased. Hoidke oma lambad-lehmad karjamaal ja ongi kõik.
Kui tõesti peaksid “hindid” tulema, siis ei aita enam miski, kutu-piilu.
ei jah, ega hundid on nii lollid, et aeda nad sisse ei pääse. Huntidel veab, kui loomad välja pääsevad, saavad ka korra elus süüa
Sügisel muutuvad loomad üldse tüütuks ja hakkavad aedadest välja tahtma.Hea mahlane rohi on otsas ja väljaspool on ju alati parem ja huvitavam.Eks ta üks rist ja viletsus ole mõlemile.Viha teeb see kui suured loomad õuet soopavad ja samas on hädas ka loomapidaja.Kus suur ja noor pere majas eks need jõuavad ja suudavad ka paremini oma loomi ja aedu korras hoida.Vana ,75 aastane ,mees koos naisega pole loomulikult kõigeks enam suuteline. Au mehele ja ta tööle, aga ehk hakkab ka suure rügamise aeg ümber saama.Rabatud küll, lase langsamini.Parem endale ja teistele.
Kui loomad ei seisa aias.tuleb karja juhtloom ketti panna, nagu vanasti tehti!!! Kui peremees ei viitsi looma ketti panna, pangu ennast ise ketti loomade juurde ja jälgigu et loomad ula peale ei läheks. See ka teadmiseks Pörile ja teistele loomapidajatele!!!
Iga loomapidaja püha kohus on hoolt kanda, et ta loomad oleksid korralikult eadikutes kinni. Kui peaks vastupidi juhtuma ja kellegi loomad kusagil kurja teevad, siis tuleb loomade omanikel ka kahjud korvata.
noo jahh ex ole ikka kax parajat kokku saanud ega seal muud polegi loomad pole süüdi lihtsalt kax kanget
Lahtipääsenud veised tekitavad Saiklas hävingut – Tule taevas appi!!! Kas te pole siis ikka veel aru saanud, et need lahtipääsenud veised turvavad ju lambaid huntide eest. Ka kahejalgseid lambaid, neid on aga oi kui palju.
Vaene Volli, sinuga on ikka kohe päris sandisti.