Viimasel ajal on Saaremaa ajakirjandusest läbi käinud palju kurva ja negatiivse alatooniga artikleid lõppevast turismisuvest. Jah, numbrid näitavad tõesti, et tasulises majutuses peatunud inimeste arv oli sel suvel väiksem kui mullu.
Ka turismiinfokeskuse külastatavus langes võrreldes eelmise aastaga. Samas näitas Kuivatu-Virtsu liinil kolmel suvekuul üleveetud reisijate arv kasvutrendi. Võta siis nüüd kinni, kus on tõde?!
Eelnevatel aastatel turistide arvu teadasaamiseks läbi viidud põhjalikud uuringud on näidanud, et üle 60% saare külalistest on eestlased. Märkimisväärne osa nendest aga EI MAGA tasulistes majutusasutustes, vaid sõbra-sugulase diivanil.
Seega ei maksa majutuse statistikat tituleerida “pühaks tõeks” ja kohalikus ajakirjanduses päev pärast statistikaameti igakuiste andmete avalikustamist häirekella lüüa. Olukord ei ole üldse nii trööstitu, kui numbrite järgi esmapilgul tundub.
Kristina Mägi
Kuressaare linnavalitsuse turismispetsialist
Täismahus lugu loe Saarte Hääle paberväljaandest. Telli leht siit.
Turiste oli sel suvel linnas küll palju vähem.
Ma arvan pigem, et kümmekond aastat tagasi oli hõimlaste juures ööbijaid rohkemgi kui praegu. Vahepeal kannatas keskmise eestlase rahakott ka majutusasutustega diili teha – lilled, kommikarp, viinapudel ja viinapudeli tühjendamiseks kulunud aeg maksab ka midagi, eriti veel kui Saaremaa sugulased just selle reisi eel üle aastakümnete meelde tulid.
Eks kipub nii olema jah, et ega söprade-sugulaste juures ööbimine odavam ei ole, midagi ju ikka kaasa vötad, aga suhtlemine-kohtumine on plussiks!
Selle nimetus on – varimajandus. Vot!
tegelt mingi pläma
eks ta ikka nii kipub olema, et kui statistika näitab miinust, siis on statistika ebaadekvaatne ja kui plussi, siis me seda usume :)