Võsastunud krunt toodab rästikuid (9)

Võsastunud krunt toodab rästikuid

KÕRGE ROHI: Naabrinaine Ella näitab kohta, kust krunt algab, kuid kinnitab, et tema oma hoovis veel rästikuid kohanud ei ole. Foto: Sander Ilvest

Kaarma vallavalitsus tegi hooldamata ja võsastunud krundi omanikule ettekirjutuse, sest naabrite meelehärmiks toodab krunt umbrohtu ja rästikuid. Omanikul ei ole aga võimalik maatükki hooldamas käia, sest selleni ei vii ühtegi teed.

“Sinna ei saa ligi, seal pole teed,” ütles Saarte Häälele krundi omanik Martin Rauk, kelleni eile ei olnud vallavalitsuse ettekirjutus veel jõudnud. Rauk selgitas, et tee viib üle naabri kinnistu ja sealt ei saa praegu ligi. Juhtum on arutusel ka kohtus.

“No minu hoovis ei ole rästikuid küll olnud, pigem liiguvad siin nastikud,” räägib naabrinaine Ella, kelle aiamaa samuti Lahekülas asuva krundi piirini ulatub.

Ella arvates on probleemi peapõhjuseks siiski krundile toodud sõnnikuhunnik, kus on hiired ja niitmata rohi. Suur mure olevat aga hoopis teisel naabril, kel hooldamata kinnistuga suurem piir ning kelle hoovi ka rästikud roomavad.

Kaarma vallavalitsusele on laekunud aga kaks kaebust seoses Laheküla külas Ehitajate põik tänaval asuva hooldamata maaüksusega. Omavalitsusele laekunud kaebuste kohaselt ei ole krundil sel aastal kordagi heakorratöid tehtud, mistõttu kasvavad seal ligi meetrised nõgesed ja naadid.

“Ümbruskonna elanike meelehärmiks on kaebuse esitaja sõnul krundile elama asunud rästikud,” märgitakse vallavalitsuse poolt krundi omanikule saadetud kirjas.

Augusti lõpus käisid olukorraga tutvumas ka Kaarma valla arengu peaspetsialist Aare Saar ja keskkonna peaspetsialist Kairi Niit, kes tuvastasid, et maaüksus on tõepoolest tugevasti umbrohtunud ning heakorrastamata.

Kaarma vallavalitsus on teemat arutanud ka oma augustikuisel istungil ning piirdub sedakorda suulise hoiatusega.

“Kaarma vallavalitsus on teadlik asjaolust, et maaüksuse juurdepääsuga seotud vaidlus on lahendamisel kohtus, mis piirab maaüksuse omaniku võimalusi talle kuuluvat kinnistut kasutada,” seisab ettekirjutuses, kus põhjendatakse, miks piirdub kohalik omavalitsus esialgu suulise hoiatusega.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 265 korda, sh täna 1)