Soov taastada ja hooldada Eesti loopealseid kehutas keskkonnaametit saatma ligi 700 Lääne-Eesti maaomanikule kirja, mille sisu ei jäta tõlgendamisvõimalusi – kui nad ei hakka ise oma maal loomi karjatama ja kadakaid-mände raiuma, teeb seda keskkonnaamet, kirjutab Postimees.
Keskkonnaamet alustab oma kirja küllalt leebes toonis, kirjeldades, milleks on vajalik loopealsete kaitse ja hooldamine: kui inimene soovib hakata oma loopealseid ise taastama ja hooldama, saab ta taotleda selleks keskkonnaametilt loodushoiutoetust. Kui aga maaomanik ei taha seda ise teha, palub keskkonnaamet luba tööde läbiviimise korraldamiseks.
Edasi läheb jutt järjest konkreetsemaks: looduskaitseliste tööde teostamiseks vajalik nõusolek tuleb tagastada allkirjastatuna keskkonnaametile kahe nädala jooksul. Sellega saab amet õiguse karjatada maa-alal loomi ning eemaldada osaliselt puud ja põõsad. Loopealsele võib alles jääda 20-30 protsenti kadakatest, kirjutab Postimees.
Kirja lõpp annab juba selgelt mõista, et tegu on ettepanekuga, millest pole võimalik keelduda. Amet viitab looduskaitseseadusele, mille kohaselt korraldab kaitsekorralduskava või kaitse-eeskirjaga ette nähtud tööd keskkonnaamet, juhul kui seda ei ole nõus tegema maaomanik. “Kinnisasja omanikul ei ole õigust takistada keskkonnaametil seda tööd korraldamast,” lõpeb kiri.
Samasugune viide seadusele on igaks juhuks lisatud ka nõusolekupaberile, mille on maaomaniku eest algusest lõpuni valmis kirjutanud keskkonnaamet – tuleb ainult täita omaniku nime ja elukoha tühjad lahtrid ning anda allkiri.
Laimjala valla volikogu esimehel Aarne Lemberil on maad Kahtla laiul. “Mulle tuli peaaaegu samal ajal kaks kirja – üks ütles, et ma pean maatükki hooldama kui tulevast metsa ja teine kiri teatas, et kõik männid tuleb välja raiuda ja teha maa uuesti loopealseks,” lausus ta. Seejuures kattus kirjade sihtmärgiks olev maa Lemberi väitel suuresti.
“Ma ikka tahaks, et inimesed tuleks enne kohapeale ja me arutaks asja, aga… Seal on kirjas ka see, et nemad on nõus kõik maha raiuma ja mina võin siis selle sodi ära koristada. Kuidas saab riigi ja eraomaniku vahel olla koostöö, kui saadetakse selliseid kirju, et me tuleme ja teeme niikuinii, kui te nõus ei ole,” arutles Lember.
Loading ...
mitte korrastama aga ministeeriumi poolse lollusega tegelema. Omal ajal (10a. tagasi) agarad haldusjuhid “inventeerisid” pärandkooslusi. Vana kombe kohaselt korrutati saadud pindala kolmega, et rohkem pappi saada EL-st. Nüüd häda käes, EL on raha andnud aga seda mida hooldada tegelikult ei ole või ei ole mõistlik teha igal pool. Nüüd raiutaksegi maha okaspuu metsad (keerdokkaline mänd Kuusnõmmes) või surutakse lehmad okaspuu metsadesse (nagu Mädjalas).
Ei saa aru miks peavad normaalsed inimesed tegema rumalate Keskonna ministeeriumi ametnike tahtmist mööda ja tänaseks kujunenud looduslikku kooslust hävitama või reostama okaspuu kultuurmetsi.
See et Keskkonna ministeeriumi haldussuutikus on enam kui kaheldav saime alles hiljuti teada, kui Kohtla-Järvel raiuti tuhamägedelt mets maha ja pöörati mägi segamini. Tulemuseks Eesti kõige aegade suurim keskkonnareostus. Ministeerium, kes peaks tegelema keskkonna kaitsmisega, tegeleb rahaga sahkerdamise eesmärgil hoopis vastupidise tegevusega.
on see mereäärne männitukk ja natuke leppa ainuke koht küttepuud varuda.nüüd tullakse vägisi ja raiutakse maha.selliseid maaomanikke on sadu kes pärast küttepuid hakkavad ostma.