Uuring: poolehoid sillale on saarlaste seas vähenenud (68)

Uuring: poolehoid sillale on saarlaste seas vähenenud

KAS MUHUSSE SAAREMAAGA VÕI ÜLE SILLA? Uuringus osales 500 Saare maakonna püsielanikku ning 100 Saare maakonnas tegutsevat ettevõtet. Foto: Tõnu Veldre

Saare maakonna püsielanike ning kohalike ettevõtjate seas tehtud arvamusuuringu tulemused näitavad, et kõige enam toetatakse veelgi paremat laevaühendust.

Maanteeameti tellimusel tehtud küsitluse põhjal selgus, et parvlaevaühenduse teenusega ollakse väga rahul. 94 protsenti vastanutest leiab, et laevaühendus on paari viimase aasta jooksul muutunud paremaks. Vähem ollakse rahul piletihindade, ühenduse sageduse ning ooteajaga sadamas. Ilmnes, et püsielanikud tunnevad puudust vähemalt ühest öisest lisareisist.

Nn püsiühenduse loomist toetab 64 % püsielanikest, selle vastu on 29 % ja arvamus puudub 7 % vastanutest. Võrreldes varasema uuringuga on maanteeameti andmeil toetus püsiühendusele püsielanike seas veidi vähenenud.

Veelgi parema laevaühenduse poolt

Maakonna liiklusühenduse parandamise alternatiividest hindavad püsielanikud kõrgeimalt varasemast paremat parvlaevaühendust. Seda pooldab 68 % vastanutest ning vastu on 18 ja. Silda pooldab 59 % püsielanikest, selle vastu on 31 %. Kõige vähem poolehoidu pälvis tunnel, 27 % poolt, 52 % vastu. Võrreldes 2009. aasta uurimistulemustega on inimeste poolehoid silla või tunneli rajamisele vähenenud ning püsielanikele on enam hakanud meeldima idee paranenud parvlaevaühendusest.

Püsiühenduse eest võetav ülesõidutasu peaks enamiku küsitletute arvates jääma seni parvlaevadel kehtiva üleveotasuga samale hinnatasemele. 34 % küsitletutest on valmis reisijapileti, 33 % sõiduauto pileti ning 19 % veoauto pileti eest maksma isegi senisest rohkem.

Ka ettevõtjad on praeguse parvlaevaühendusega üldiselt rahul. Koguni 95 % leiab, et laevaühendus on muutunud paari aasta jooksul paremaks. Nagu püsielanikud, on ka ettevõtjad mõnevõrra vähem rahul ühenduse sageduse ja ooteaja pikkusega. Märksa madalam on rahulolu piletihindade osas.

Väina ületamisel oodatakse eelkõige, et ühendus mandriga oleks kindlalt garanteeritud. Väga oluliseks peetakse, et väina saaks ületada graafikujärgselt ja kindlatel kellaaegadel. Samuti vajatakse kiiret ja sagedast väina ületamise võimalust ning üle poole ettevõtjatest peab oma äritegevuse seisukohalt vajalikuks ööpäevaringse ühenduse olemasolu.

Ettevõtjaid paeluvad laevad ja sild

Jätkuvalt on ettevõtjate hulgas tugev toetus püsiühenduse rajamisele üle Suure väina. Seda pooldab 67 %, ei poolda 31 % ja erapooletuks jääb vaid 2 % küsitletud ettevõtjatest. Saare liiklusühenduse parandamise alternatiive vaadeldes pooldab 70 % ettevõtjatest paremat parvlaevaühendust. Silda soovib 69 % ja tunnelit pooldab vaid 32 % ettevõtjatest.

Võrreldes 2009. aasta uurimistulemustega on ettevõtjate poolehoid püsiühenduse rajamisele vähenenud ning kasvanud on paranenud parvlaevaühenduse toetajate osakaal. Püsiühenduse ülesõidu eest ei ole ettevõtjad üldjuhul valmis tasuma suuremat summat kui praegu laevasõidu eest.

Küsimustele antud vastused näitavad uuringu läbiviijate andmeil, et inimeste ettekujutused püsiühendusest ja sellega kaasnevast võivad olla väga erinevad. Nii on täiendav teavitustöö sellel teemal maanteeameti hinnangul hädavajalik.

 

Püsiühenduse plussid ja miinused
Uuringust selgus, et püsiühenduse toetamise peamisteks põhjusteks on püsielanike seas aja kokkuhoid, liikumisvabaduse ja ülesõidu mugavuse suurenemine ning ootejärjekordadest pääsemine.
Püsiühenduse peamised vastuargumendid on aga saarelisuse tunde ja omapära kadumine, rahulolu olemasoleva ühendusega, turvalisuse vähenemine, praamisõidu atraktiivsus, liigne külastajate juurdevool ning püsiühenduse rajamisega kaasnevad kulutused.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 105 korda, sh täna 1)