Kõne Iffile (1)

Räägime sedakorda uuest plaadist. Ma ei oska täpselt öelda, millal plaat välja tuleb. Lootus on, et saame jõuluks valmis.

Alguses plaanisime teha juba selleks suveks, aga suvi läks vilksti! mööda ja nii ei tulnudki plaat välja.

Minu nimega plaate on välja tulnud vähe – üks vinüülplaat ja lasereid 6-7 tükki. Aga selliseid kogumikke ja ühisüritusi, kus ma laulan võib-olla ainult ühe loo, on plaatidena üüratu hulk.

Sellel uuel plaadil tegelikult vahet ei olegi, millal ta tuleb. Seal saavad olema aegumatud lood alates Sinatrast. Seal on lood, mis on mulle alati meeldinud. Eriti hea meel on mul seepärast, et mu kallis sõbranna Leelo Tungal oli nõus tegema nendele lauludele eestikeelsed sõnad. Kuigi need on eelkõige tõlked originaalsõnadest, tundub mulle, et need said ikka väga head. Leelo on lihtsalt selline geniaalne poetess.

Plaadile kavandatud valik on muusikaliselt leebepoolne, rahulik. Seal on erinevaid orkestreeringuid. Ja plaadi n-ö lisalooks on üks lugu, mida ma laulsin umbes 30 aastat tagasi ühel lauluvõistlusel. Lauluga sain uuesti kokku Tartus, kui sattusin esinema ühele ja samale üritusele tšellokvartetiga C-JAM. Nad ütlesid, et on teinud orkestreeringu Andres Valkoneni laulule “Uusaastaöö neljale tšellole”. Tundsin laulu tuttavana kohe ära.

Aastakümnete eest oli meil orkestreering tehtud suurele koosseisule ja liiga kõrges helistikus, aga niipea kui nende orkestreeringus seda kuulsin, oli minu jaoks kohe selge, et sellises võtmes ma tahan seda teha. Eks me kõik oleme kõrvetada saanud sellega, et oma noorpõlvelugusid üle laulame lootuses, et ehk saab parem. Tegelikult parem ikkagi ei saa, sest iga orkestreering ja emotsioon on sobiv omas ajas. Aga see lugu on teises orkestreeringus täiesti teine lugu.

Plaat, mida teen, ei pretendeeri mitte mingisugusele revolutsioonilisele läbimurdele Eesti levimuusikas. Minu jaoks on see lihtsalt veel üks võimalus plaati teha ja laulan seal nii hästi-halvasti, kui oskan.

See saab olema niisugune mõtlik plaat, mida võib panna näiteks videvikutunnil vaikselt keerlema. Üksioleku plaat – selline see minu vaimusilmas olema saab.

Eesti keeles on need kõik tegelikult uued lood. Välja arvatud üks Heldur Karmo sõnadega lugu, mis oli kunagi Georg Otsa repertuaaris, aga lindistanud ta seda ei ole.

Plaadil saab olema ka üks Raimonds Paulsi lugu. Käisin paar aastat tagasi Lätis esinemas ja seal üks läti laulja laulis ühte lugu. See tundus mulle väga hea ja küsisin, mis lugu see on. Laulja ütles, et “kuidas sa siis ei tea, see on ju vana Paulsi lugu”. Pauls on selle kirjutanud 25 aastat tagasi ja see on hea pop-muusika.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 160 korda, sh täna 1)