Jalad maas (2)

See juhtus sellel päeval, kui Päikesest ühtäkki aktiivselt loitev kiiritusepilv jõudis Maale. Mu arvuti pilt hägustus ja protsessor vajus ära, kuni mõne viivu pärast toimus restart ja endine olukord venivalt taastus. Mingit elektrikatkestust polnud.

Esimene mõte, mis mul pähe turgatas, oli, et me elame jalgupidi kõvakettal, mis toodab virtuaalsust. Ja veel hullem on see teadmine, et elame Maal, kus tavapärased energiaallikad on kuivamas. Võimalik, et on juba sündinud inimene, kelle turvalisus on tagatud sellega, et sõjamasinatel pole enam kütust ja vanuigi peab ta jala kõndima, et tuua kuskilt mahajäänud puutonk. Ta peab lee paistel sooja saama ja midagi suhu panemiseks keetma. Keerulises olukorras peab inimkond jälle jalad maha panema. Püsivamale alusele.

Miks Kuressaare kindlus püsib sajandeid?

Mõned päevad tagasi vaatasin Kuressaare kindluses lossi seina äärde kaevatud sügavasse auku. Tihti olin juurelnud selle nähtuse üle, et rasketest paekividest ehitis püsib sajandeid ega pragune ajahamba all. Nüüd näitas arheoloog Garel Püüa, et lossi vundament toetub vahetult meie aluskorraks olevale lubjakivimile. Samale laamale, mida kiruti Tori sadamasse sissesõidu kanalit uuristades.

Kohe tuli meelde Kaali astmikviiludega mõisahoone lammutamine enne viimast sõda. Vana mõisa peahoonet ei saanud kooliks ümber ehitada seepärast, et pärast tulekahju 1862. aastal oli uus mõisnik, tuntud kunstnik Otto Friedrich Moeller lasknud aegu näinud ühekordsele majale peale ehitada raskete arhitektuuriliste elementidega teise korruse, mille all see murenes sedavõrd, et kooli jaoks oli ehitis ohtlik.

Enne viimast sõda tuli Kaali mõisa asemele uus koolimaja ehitada. Kunagist ehitusviga ei saa kuulsa, tookord noore naisega alles abiellunud kunstniku süüks panna, sest romantiline inimene, kes lendab kõrgustes Muusa pehmetel tiibadel, vajab esinduslikku ateljeedega maja. Tal polnud aega laskuda kahe jalaga maapinnale tuvastamaks fakti, et kantmeeter paekivi kaalub 2,8 tonni.

Mulle tundub, et maast lahti on sageli ka noored inimesed, kes on õppinud lendama kõvakettaga. Neile ei ole koolist raudvaraks kaasa antud elutarkust nagu aluspõhja, millele toetuda. Neile on liigse rõhuga õpetatud puhast ainet, mitte aine seotust elu rakendiga.

Noored lendavad kõvakettaga

Olen märganud, et noored ilusad neiud oma tööelu alguses ei tunneta oma ameti alus- ega tagapõhja. Nad volksavad häbelikult raamistatud silmadega ja libistavad hoolitsetud küüsi arvutiklahvidel niisuguse ebakindluse ja haakumatusega, et avalik asjaajamine eksleb nagu orienteerumisvaegusega seeneline metsas.

Teatud osa noori mehi püüab oma teadmiste lünki ja kasvatamatust peita meheliku väljendusviisi taha. Tihti ei taba lendu lastud maskuliinsus märki. Näiteks ühe noorema põlve poliitiku rinna etteajamise peale ehitas naaber ehmatuse asemel hoopis kõrgema plankaia.

Viimasel ajal ilmneb lastevaeses ühiskonnas piskuga helget tulevikku ehitades häälekust. Nõutakse hüvesid, mida saab heldelt pakkuda tugevate põlvkondadega tööd rõõmuga tegev riik. Olen aga loodust vaadeldes täheldanud, et virisev isend ei kasva. Kirub ja kidub oma viljatuses. Kui aga üks nirub ja võtab viisi üles, siis teised hakkavad ka häält proovima, teadmata, kas see on mõni rahvalaul või muidu lorijupike. Hädakisa tehakse siis, kui kõri kallale kiputakse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 241 korda, sh täna 1)