Saarlased peavad E-Piima ja Epikoga ühinemisläbirääkimisi (4)

Saarlased peavad E-Piima ja Epikoga ühinemisläbirääkimisi

KUTSE ÜHINEMISELE: Saaremaa piimatööstuse tegevjuht Andi Saagpakk ütleb, et kõik Saaremaa tootjad, kes on kursis Eesti piimanduse praeguse olukorraga, peavad üleeestilise piimaühistu loomist mõistlikuks sammuks. Foto: Egon Ligi

Saaremaa piimaühistu peab teiste ühistuliste piimatootjatega läbirääkimisi üle-eestilise piimandusühistu loomiseks, mis sarnaselt soomlaste Valioga tagaks piimatootjatele välisturgudel kõrgema hinna.

“Minu arvates on see hädavajalik, sest me kõik oleme kuidagi väga killustunud,” ütles Saaremaa piimaühistu juhatuse nõukogu liige Tõnu Post, kelle sõnul on ühinemisläbirääkimiste osapooled saarlaste kõrval Eesti suurim piimatootjate ühendus Epiko ja piimandusühistu E-Piim, kes kokku annavad umbes 30 protsenti Eestis toodetud piimast.

Mandrilt piima juurde

Üleriigilise piimaühistu tekkimise korral läheks Saaremaa piimatööstuse juhtimine loodava ühistu peakontorisse mandrile. Saaremaa piimatööstuse sulgemise plaani pole Posti sõnul päevakorral olnud. “Vähemalt täna on mõttekas toorpiim siiski siin ära töödelda ja siis siit toodang viia välja,” rääkis Post, kelle sõnul võib uue ühistu loomine kaasa tuua ka senisest suurema spetsialiseerumise. Kui praegu on E-Piimal ja Saaremaa piimaühistul mõlemal oma juustutööstus, siis ühinemise korral hakkaks kumbki tööstus valmistama piltlikult öeldes vaid 2–3 liiki juustu.

Oluline on seegi, et ühinemine annab võimaluse kasutada ära Saaremaa piimatööstuse maksimumvõimsuse. Kui suveperioodil jääb kombinaadil täisvõimusest puudu 10 tonni piima päevas, siis talvel on vajakajäämine palju suurem. “Siinse tööstuse huvi on saada mandrilt piima juurde, et torud kogu aeg täis oleksid,” rääkis Tõnu Post.

Saaremaa piimatööstuse tegevjuht Andi Saagpakk ütles, et saarlased ei saaks uuest ühistust mitte mingil juhul kõrvale jääda. “Niipalju kui mina tean, pole nende poolt, kes Eesti piimanduse praegusest olukorrast aru saavad, mingisugust vastuseisu.”

Saagpaku sõnul on põllumajandusministeerium viimase aasta jooksul tootjatele selgelt ütelnud: “Sõbrad, kui te tahate, et riik teid piima töötlemisvõimsuste parandamisel aitaks, siis te peate tulema ühe katuse alla, ühe mõtlemise alla, et iga piimatootja ei jookseks sendi või poole pärast ära Leetu või Venemaale ja oma tööstused seisavad jõude.”

Epiko TÜ juhatuse liige Üllas Hunt lausus, et ühiselt tegutsemine on vajalik selleks, et Eesti praegu suhteliselt killustunud ja väikese tootmismahuga piimandus suudaks suurtel eksportturgudel konkurentsivõimeline olla. “Tuleb vaadata, kus on see jõud ja kompetents, et Eesti piimatooted paremini maha müüa,” ütles Hunt.

Ühe võimaliku variandina arutavad ühistulised piimatootjad praegu Kesk-Eestisse uue võimsa piimatööstuse ehitamist. Uus tööstus peaks tagama kõrgema tööviljakuse ja võib-olla ka uued funktsionaalsed tooted, mis on turgudel tulevikutrendid.

Konkurentsiamet seab piirid

“Lihtne ökonoomika laias laastus näitab, et efektiivne tööstus võiks päevas töödelda vähemalt 700–800 tonni piima, aga see nõuaks väga suurt tootjate koondumist,” rääkis Üllas Hunt. “Küsimus on selles, kas põllumehed on selleks valmis ja kuidas konkurentsiamet sellele vaatab.”

Üllas Hundi sõnul seab konkurentsiamet ühistulisele uuele piimatööstusele ilmselt piirangud, mis lubavad tööstusel Eesti turult ühe varumisskeemi raames kokku osta vaid kuni 40 protsenti Eesti piimast. Ülejäänud piima peab tööstus hankima n-ö vabaturult, kuid vabaturu piim võib Hundi sõnul alati otsida endale mingil hetkel teise koha. Seega jääb tööstuse piimaga varustamisse väga tugev riskimoment, mis ei pruugi olla vastuvõetav kreeditoridele.

Saaremaa tööstus võib ohtu sattuda

Üllas Hunt möönis, et tegelikult võib suure tööstuse rajamine jätta lahtiseks olemasolevate väiksemate piimatööstuste nagu näiteks Saaremaa, Põltsamaa ja Järva-Jaani piimatööstus saatuse. “On oht, et kui me teeme Kesk-Eestisse ühe suure tööstuse, siis regionaalsed tööstused jäävad kiratsema või koguni lähevad lukku,” tunnistas Hunt, kelle sõnul oleks võib-olla mõistlik ühe suurtööstuse asemel panustada hoopiski olemasolevate väiksemate tööstuste integreerimisele.

“On ju piirkonna tööstused juba investeerinud, seal on olemas inimesed ja oskused. Tootmine tuleb efektiivsemaks muuta, tööstused omavahel tihedalt integreerida ja koordineerida tegevust, turundust ja müüki,” pakkus Hunt välja teise võimaliku tulevikustsenaariumi. Samas selgitas ta, et enne juriidilise keha loomist tuleb väga täpselt kokku leppida ühistegevuse eesmärgid.

“Ei ole mõtet tööstustel ega ühendustel, kui farmer ei saa sellist piimahinda, mis tagab temale piimatootmise jätkusuutlikkuse. Kõige olulisem eesmärk on see, et farmer saaks head piimahinda,” lausus Üllas Hunt.

Sel aastal valminud piimandusstrateegia möönab, et viimastel aastatel, pärast 2009. aasta ülimadalaid piima kokkuostuhindu, on kasvanud toorpiima eksport Lätti ja Leetu. See on vähendanud Eesti eksporditavate piimatoodete keskmist töödelduse astet ja lisandväärtust. Pikemas perspektiivis oleks aga Eesti majandusele kasulikum väärindada kogu Eestis toodetav piim kohapeal ning eksportida väärindatud tooteid. Hinnanguliselt jääb toorpiima ekspordi tõttu piimatööstustel saamata 29,4 miljonit eurot täiendavat müügitulu ning Eesti piimatoodete eksportkäive on ligi 9 miljoni euro võrra väiksem, kui see olla võiks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 547 korda, sh täna 1)