Mis päevakeskuses tegelikult toimub (58)

Mis päevakeskuses tegelikult toimubEakatele ehitatud päevakeskus pidi saama kohaks, kuhu meelsasti tullakse. Sellisena oli Tolli tänaval asuv päevakeskus esialgu kavandatud. On ju eakate soov ikka ise endaga toime tulla ja mitte jääda voodihaigetena lähedaste või riigi ülalpeetavaiks.

Päevakeskuse kolmandale, väljastpoolt maakonda tulnud juhatajale pandi suuri lootusi, et nüüd ehk lõpuks hakkab päevakeskuse elu olema lausa lust ja lillepidu. Kahjuks kõik ei ole kuld, mis hiilgab.

Saun on tühiasi muu kõrval

2008. aastal sai Kuressaare päevakeskuse juhatajaks Tiia Tammsalu, kes tutvustas end suure tööstuse direktorina. Saime teada, et Tammsalu näeb maailma oma 85-aastase ema silmade läbi. Teadaolevalt on eelmise sajandi inimesed läbi elanud suuri kannatusi nii sõja, küüditamise kui ka muude ränkade repressioonide näol, mis lubab eeldada, et selliste inimeste ellusuhtumine on arukalt tasakaalukas ja teisi inimesi mõistev.

Algul läks elu uue juhatajaga päris hästi, aga kahjuks on ikka nii, et head asja ei saa palju. Edasine jutt ei ole ajendatud soovist kedagi nahka pista, vaid soovist pisut valgustada päevakeskuse tegelikku elu. Ääretult kurb oli tõdeda, et praegune juhataja on tõeline autokraat ja erakordselt osav manipuleerija, kelle tõttu on kannatanud nii eakad kui ka päevakeskuse töötajad.

Veel kurvem on see, et sotsiaaltööst pole sellel inimesel õrna aimugi ja nii pole mõtet ka rääkida kutse-eetikast. Päevakeskusest on saanud ärikeskus, kus töötajad on sunnitud vaikima sõnaga “lojaalne”. Kes juhatajaga ühte sammu ei astu, see saab eriti räige kiusamise osaliseks või vallandatakse töölt. Ei ole ju mingit pistmist lojaalsusega sellel, kui puuetega inimesed ei saa osa võtta puudega inimeste koja korraldatud spordipäevast ainult sellepärast, et juhataja jättis teate päevakeskuses käivate puudega täiskasvanute tegevusjuhendajale edastamata. Kui sotsiaalosakond päris, miks pole spordipäevast osa võetud, siis vastas Tammsalu, et pole neil vaja oma eelmise juhendajaga kohtuda. See on ju sulaselge puuetega inimeste diskrimineerimine!

Kui saunaskandaalist kirjutatud artikli peale ilmus internetis juhataja aadressil üle 30 äärmiselt negatiivse kommentaari, siis on see üsnagi tõsine näitaja. Kuid saun on vaid tühiasi muu kõrval. Halvustavat suhtumist ja ebaõiglast käitumist on omal nahal tundnud nii mõnigi, mõni on saanud tõsise psüühilise trauma ja päevakeskust enam ei külasta.

Veel üks näide: kunstiringi liikmete värvid ja pintslid olid ostetud projektiraha eest eelmise juhataja aegu, ent Tammsalu püüdis igalt ringi liikmelt vahendite jaoks välja pressida 50 krooni. Ja kuna ta raha ei saanud, siis ilmus ise kohale ja käskis akrüülvärvipudelid puudega inimeste tuppa tõsta. Selline alatus tekitas paraja stressi ja mitmed naised loobusid kunstiringist. Lisaks järgnes juhataja poolt kättemaks maksmast keeldunutele.

Näiteks kui ma kunstiringi liikmena istusin luutiheduse mõõtmise aparaadi all, siis ründas Tammsalu mind suure kisaga nii, et luutiheduse mõõtmise operaator Teppo ütles: “Palun ärge segage, see mõjutab mõõtmise tulemusi!”
Sellest oli vähe ja teine rünnak toimus kohe saali ukse taga ja nüüd juba koos avahoolduse juhist kolleegiga. Pärast seda vajasin arstiabi, sest vererõhk tõusis üle 200.

Vaid üksikud negatiivsed näited

Veel päevakeskuse juhataja Tiia Tammsalu tegemistest:

• ta lasi kangasteljed käsitöötoast välja viia. Asemele tõi oma kasutatud mööbli – öökapi, riidekapi, 2 diivanilauda. Naised kurvastasid, sest kududa enam ei saanud.

• Lasi südatalvel mõnest toast põrandakütte välja lülitada ja valetas naistele, et külm on küttesüsteemi rikke pärast. Parandajale olevat aga väga pikk järjekord ja niipea süsteemi korda teha ei saa. Naised pärisid järjekorra kohta, aga selgus, et parandajatele pole tellimust üldse antudki. Kui parandaja kohale tuli, selgus, et põrandaküte oli kilbist välja lülitatud. Tammsalu süüdistas seepeale küttesüsteemi väljalülitamises oma alluvat.

• Päevakeskuse vestlusringis oli külaliseks päevakeskuse juhataja, kes pidi vastama eakate küsimustele. Ruumi sisenedes arvas juhataja, et ta räägib hoopis oma emast. Ja võttiski kätte 70-ndate aastate inimeste elulugude raamatu ja luges ema eluloo ette. Kuna juhataja ema on olnud ka Siberis, siis kaldus jutt kohe küüditamistele ja mõrvatud sugulastele. Küsimusteks aega õieti ei jäänudki. Lõpuks küsis üks naine, et miks me ostame päevakeskuses mahla viis korda kallimalt kui see on kaupluses müügil. Juhataja vastas, et Kuressaare Hoolekanne on sihtasutus ja peab raha teenima.

• Pensionäride ühenduse esimees Helga Nurmekann kukkus ja palus, et teda bussiga koju viidaks. Tammsalu ütles, et sõit maksab 8 krooni kilomeeter ja kuna oli vaja sõita 3 kilomeetrit, maksnuks kojuviimine 24 krooni. Helga oli nõus ka maksma, aga lõpuks bussijuhil teda koju viia ikkagi ei lubatud. Üks asutuse töötaja viis Helga oma autoga pärast tööaja lõppu koju.

• Proua Erna sai 80-aastaseks ja Helga Nurmekann ütles Tiia Tammsalule, et sellist sündmust võiks tähistada. Juhataja hüüdis trepilt üle suure külastajate ruumi köögi poole: “Andke talle üks sai ja tass kohvi, tal täna 80. juubel!” Ei ainsatki sooja sõna või tillukest lilleõit.

• Juhataja likvideeris sotsiaaltöötaja ametikoha ja võttis tööle avahoolduse juhi. Nüüd mõõdab avahoolduse juht ühel päeval nädalas ühe tunni jooksul vererõhku. Avahoolduse juht võtab vastu ka ringitasusid. Aasta algusest tõusis näiteks lapitekiringis osalemise tasu kaks korda – varasema 1.60 asemel tuleb eakatel nüüd ühe korra eest maksta 3.20. Sama osalustasu on ka töötavatel, veel mitte pensioniealiseks saanud inimestel.

• Kord tuli vana kõverik naine päevakeskusse ja palus taldrikutäie suppi. Naine oli haiglast välja saanud ja tegi maaliinibussi väljumiseni aega parajaks. Suppi talle ei antud, sest ta pole linnas sisse kirjutatud. Vanake haaras oma kompsu ja lahkus.

Mida arvavad linnajuhid?
Möödunud aastal ülemaailmsel eakate päeval (1. oktoober – toim) ei teinud ei juhataja ega avahoolduse juht kuulmagi, et selline päev olemas on.

Tahan teada linnajuhtide arvamust, kas niisugune inimene sobib SA Kuressaare Hoolekanne juhiks? Pärast sauna-skandaali teatas sotsiaalvaldkonna abilinnapea Argo Kirss, et probleem on lahendatud mehe ees vabandamisega. Aga näiteid mõnitamisest, ülbest ja ebaväärikast käitumisest on küllaga. Tegelik probleem on juhataja üldises suhtumises, mitte selles, kas ühele või teisele avalikkuse ette ilmunud loole saab reageeritud.

Heili Saar
pensionär

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 413 korda, sh täna 1)