Käku küla sepikoda osutus väärt leiuks (3)

Käku küla sepikoda osutus väärt leiuks

ÄÄSIKOHAD ON HÄSTI NÄHA: Sepatööd on muinasajast pärit Käku sepikojas arheoloogiadoktor Jüri Peetsi sõnul ohtralt tehtud. Foto: Ivika Laanet

Arheoloogid panid selleks aastaks pillid kotti ka Käku küla väljakaevamistel, et tuleval aastal seal kindlasti jätkata. Nimelt on sealsed kaevamised toonud olulist infot maapõuest avastatud sepikoja kohta.

Väljakaevamiste paika Saarte Häälele näidanud arheoloogiadoktor Jüri Peets tõdes, et kesk- ja muinasaegsete sepikodade jäänuseid on kogu Euroopas seni vähe avastatud ning kui ongi, siis on need enamasti säilinud väga fragmentaarselt. Käku külas Sepa talu maal välja kaevatud sepikoda on üks väheseid omataoliste seas. Eestis on arheoloogiliselt korralikult uuritud viie keskaegse sepikoja jäänuseid: Tallinnas Roosikrantsi tänaval, Tartus Lossi tänaval ja hiliskeskaegne või koguni uusaja algusest (16.−17. saj esimene pool) pärinev sepikojaase Kuressaares. Kõik kolm on seotud linnakäsitööga.

Hoopis huvitavamad on kahe sepikojaaseme leiud Saaremaa maapiirkondades – Mustjala kihelkonnas Paatsal ja praegu uuritav Käku Kaarma kihelkonnas. Paatsal ja nüüd Käkul uuritavad objektid teeb huvitavaks see, et mitu sepikoda on aja jooksul hävinud ja hiljem samasse kohta uuesti, n-ö üksteise peale ehitatud. “Käkul võis neid olla koguni kolm,” oletab Jüri Peets. Teine taoline sepikoda Eestis avastati aastate eest Paatsalt ja sealt leiti üksteise pealt 4–5 omal ajal põlenud ja seejärel taasehitatud rajatise jäänused. Vanimad neist pärinevad koguni 11.–12. sajandist.

Käis väga intensiivne sepatöö

“See siin Käkul on väga oluline leid! Pole ju Eestis muinasajast pärinevaid hästi säilinud sepikodasid kuigi palju leitud. See ongi alles teine omasugune ja need mõlemad asuvad Saaremaal,” tõdes Peets, viidates juba mainitud Paatsa sepikojale.
Käku maapõuest avastatud sepikoda on huvitav vaadelda, kuna mitmed kihid on seal kaevajate poolt hästi välja puhastatud ning vihm on omakorda sellele kenasti kaasa aidanud – säilinud palgid on korralikult näha. “Siin on olnud mitmekihiline sepikoda. Näha on, et sama koha peale on ehitatud sepikoda mitu korda. Ühe korra on maha põlenud ja siis on uuesti peale ehitatud,” selgitas Jüri Peets. Kuigi söeproovide tulemusi veel pole, paistab Käku sepikoda Peetsi sõnul dateeruvat vähemalt 14. saj esimesse poolde.

Kunagise sepikoja piirjooned on maas hästi aimatavad. Põrand on olnud sillutatud, hoone ees olnud tee või hooviala oli samuti sillutatud. Keset sepikoda on näha Peetsi sõnul loodusliku vee koht. “Seda on ära kasutatud ja tehtud sepikotta oma kaev, kuna sepiseid tuli karastada,” ütles Peets.

Igal pool on jälgi ääsidest. “Kus punast savi on näha, seal on selgelt teada, kus ääsid on olnud ja kus on sepistamine toimunud,” selgitas arheoloogiadoktor. Ning sepistamine on käinud Käkul väga suures ulatuses. Seda saab öelda selle põhjal, et sepikoja kõrval on suur šlakihunnik. Jüri Peets tähendas, et sepikodades šlakiräbu tavaliselt väga palju ei teki. “Kuna Käkul seda aga nii palju on, siis pidi siin ikka väga intensiivne sepatöö toimuma. Ma ise seostan seda Kaarma kiriku ehitusega. Siin valmistati ilmselt suuremaid detaile,” arvas Peets.

Parandati keerulist peenmehaanikat

Ka väiksemaid leide on sepikoja väljakaevamistel maapõuest välja tulnud. Ühed märkimisväärsemad on püstolite nn rataslukud, mis tulid välja hilisema aja kihist. Peetsi sõnul on need pärit 1400. aastate lõpust või 1500. aastate algusest. “Olid sellised lukud, mis töötasid umbes kui üleskeeratavad välgumihklid. Keerati võtmega üles ning kui päästikule vajutati, siis vedru pani asja liikuma. Tekkis tuli ja käis pauk,” selgitas ta. Neid rataslukkusid tuli Käkult välja kolm. Eestist on neid varem leitud vaid kaks.

Pealekauba on välja tulnud hulgaliselt tavalisi lukkusid, tabalukke, surulukke, keeratavaid lukke jne. Kokku mõnikümmend. “Ma ei ütle, et neid siin valmistati, aga siin töötanud pidid oskama neid parandada. Iga mees ei ole suuteline rataslukutaolist mehhanismi parandama. Ja siin seda ilmselt tehti,” tõdes Jüri Peets. Kaevamised Käkul pole tema sõnul kaugeltki veel läbi ja järgmisel aastal tuleb uurimist kindlasti jätkata.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 024 korda, sh täna 1)