Juha Ollila kasvatab eksootilisi tšillipipraid ja hiidtomateid (1)

Juha Ollila kasvatab eksootilisi tšillipipraid ja hiidtomateid

KAUNIS, AGA KÕRVETAV TŠILLI: Kasvuhoones on Juha Ollilal kasvamas ligi 20 eri sorti tšillipipraid. Foto: Gunnar Siiner

Saaremaal hiigelkõrvitsate kasvatamisega tuntust kogunud soomlane Juha Ollila, kel Pihtlas suvekodu, on sel suvel kasvatanud hiidtomateid ja tšillipipart.

Kasvuhoones hakkab silma ligi kahtkümmet eri sorti tšillipipraid, eri värvi ja suuruses. On kollaseid, oranže ja punaseid. On kangema maitsega ja vähem kangeid.

Juha Ollila ütleb, et Eestis ei ole tšillipipar väga populaarne. Soomes kasvatatakse seda aga väga palju rõdul. “Siin inimesed mõtlevad, et see on väga põletav. Su närvid arvavad seda, aga tegelikult see nii ei ole,” selgitab Ollila, lisades, et tema sööb tšillit iga päev. Juha sõnul on tšillipipar väga tervislik. See alandab kolesterooli ja vähendab söögiisu.
Ehkki tänavu on kõik aiasaadused valmis saanud tavapärasest hiljem, on ta sel suvel saaki saanud juba ligi 20 kilo.

Tšillipipart on Juha lisanud näiteks kurkide marineerimisel, see annab väga hea maitse. Samuti on ta teinud tšillimoosi, mida kingib näiteks sõpradele jõuludeks. Ja tšillit on tema sõnul hea panna ka näiteks viina sisse. “Siis ei saa seda liiga palju juua, kuna tšilli annab terava maitse,” naerab teravate maitsete sõber Juha.

Huvitav on see, et Juha Ollila kasvuhoones ei ole mitte muld, vaid kerg-kruus. Samuti on olemas automaatne kastmis- ja väetamissüsteem, mis teatud aja tagant taimi kastab. Eriline on ka tšilliseemnete idandamisviis. Juha paneb need kivivilla sisse ja valguse kätte.

Juha seletab, et tšilliseemneid on võimalik osta seemnepoodidest. Tema sai oma seemned küll Soomest teiste tšillikasvatajate käest. Ja suurema osa ühelt tuttavalt mehelt, kes kasvatab ise 200 erinevat tšillisorti.

Juha hiigeltomat kaalub praegu aga 1,2 kilogrammi. Ja selle seemned on samuti saadud Kanadast, nagu kõrvitsaseemnedki. “See on nagu kõrvits. Nad võtavad ühelt suuremalt taimelt seemned ja panevad need järgmisel aastal maha,” räägib Ollila. Tomat, mille seemned tema sai, kaalus kolm kilo.

 

Kõrvitsad on oodatud konkursile
Ehkki Saaremaa esikõrvitsakasvataja seekord oma “nunnut”, mis praegu 250 kg kaalub, SaareMaaPäeva raames 22. septembril teoks saavale Saarte Hääle kõrvitsakonkursile ei too, on kõik teised saaremaised hiiud konkursile oodatud.
Valjala valla Rahu küla külavanem Hilda Vohlbrück, kes möödunud aastal kõrvitsakonkursil neljanda koha sai, kinnitab, et tema plaanib kindlasti osaleda. “Sel aastal on kõigi nende aiasaadustega nagu on, aga sinnamaani jõuab ta veel kasvada. Osaleda tahan igal juhul, olgu kõrvitsa suurus, mis ta siis on,” ütleb Vohlbrück.
Kuressaares elav Ado Arge, kes möödunud aastal oma kõrvitsaga kolmandale kohale platseerus, ütleb, et tema veel ei tea, kas ta tänavu osaleb. “Mul nii suured nad pole, kui möödunud aastal,” sõnab ta, lisades, et õisi oli palju ja üksikud kõrvitsad hakkasid ka kasvama, aga siiski hilja. “Paljud ütlevad, et tänavune aasta ei ole hea kõrvitsa-aasta,” tähendab Arge.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 205 korda, sh täna 1)