SKEPTILINE: “Enne kui ei ole mingeid tegusid Tallinna Sadama poolt kohalike värbamise osas, nii kaua ei usu seda külas mitte üks,” leiab Jaan Õunapuu. Foto: Peeter Kukk
“Kõige halvem on see, et mitte ühtegi kohalikku inimest ei ole suudetud sinna sadamasse tööle võtta,” ütleb Saaremaa Sadama kaubasadamaks muutmise kohta Jaan Õunapuu, Tagaranna külas suvitav riigikogu liige.
Õunapuu meenutab aastate tagust juttu, et küll saavad kohalikud sadamaga seoses tööd; sama jutt käib ka praegu. “Aga inimesed enam ei usu,” nendib Õunapuu, kes ei kujuta ette, mismoodi saab Saaremaa Sadam olla edaspidi kohalike teenistuses, kui see pole seda seni kuue aasta jooksul olnud.
Näiteks on Tagaranna külla Euroopa Liidu raha eest ehitatud kohalikele kalameestele Rannaaugu sadam, mis ilmekalt näitab usaldamatust Tallinna Sadama vastu. “Saaremaa Sadamas oli hommikul kummuli kolm, Rannaaugu sadamas 11 paati,” osutab Õunapuu.
Augusti lõpul toimus Mustjala rahvamajas Ninase küla reisisadama kaubasadamaks muutmise planeeringu avalik arutelu. Enam kui kolme tunni pikkuseks veninud arutelust võttis osa kümmekond ametnikku ja asjaosalist ning alla kahekümne kohaliku elaniku.
Elavdab majandust
Koosolekul pika sõnavõtuga esinenud Mustjala valla maatalituse juhataja Ilmar Pungari sõnul ei ole Saaremaa Sadama senine tegevus ainult reisisadamana võimaldanud ära kasutada kogu võimalikku ressurssi ega ole andnud kohalikule majandusele soovitud efekti.
“Ilma suurte laevade vastuvõtu võimaluseta kuivab mistahes piirkond majanduslikus mõttes kokku ega ole ka keegi huvitatud uute töökohade loomisest,” nentis Pungar.
Küll on aga seoses kaubasadamaks muutmisega esialgsel hinnangul oodata kuni 250 töökoha tekkimist kogu Saaremaal. Sest sadam muudab piirkonna investoritele atraktiivseks ja uued tegevused aitavad kaasa ka töökohtade tekkele.
“Enne kui ei ole mingeid tegusid Tallinna Sadama poolt kohalike värbamise osas, nii kaua ei usu seda külas mitte üks,” on aga Jaan Õunapuu kindel seisukoht.
Ilmar Pungar usub, et kauba transportimine suuremate laevadega vähendab transpordikulu ja seetõttu võimaldab Saaremaa Sadama avamine kaubalaevadele alandada Saaremaa kaupade hinda ja suurendada nende konkurentsivõimet.
Sadama asukoht keset Läänemerd lühendab Pungari sõnul laevade sõiduaega näiteks Rootsi mitmeid tunde, võrreldes teiste Saaremaa sadamatega. “Saaremaa Sadama kaubasadamana kasutuselevõtul väheneb oluliselt mandri ja saarte vaheline autotransport,” ütleb Pungar.
Keegi võidab, keegi kaotab
Õunapuu sõnul on tegemist ikkagi äriga ja kui keegi ühelt poolt võidab, siis keegi teine kuskil kaotab. “Ega Roomassaare sadamal ei ole väga suur rõõm seda protsessi vaadata,” nentis ta. “Kui nad (ärimehed – toim) arvavad aga, et sõit Lääne sadamatesse tuleb siit odavam ja kütusekulu on laevadel seega väiksem, siis andku tuld.”
Kohaliku mehe Heimar Põllu sõnul on vastuseis kaubasadamale üsna väike – umbes kolm-neli inimest ei ole sellega nõus, ülejäänud on poolt.
Jaan Õunapuu nendib, et tema pole põhimõtteliselt kaubasadama vastu, kuid kuna paljud otsad on lahtised, mõistab ta ka neid, kes on projekti suhtes skeptilised.
AS-i Tallinna Sadam kinnisvara ärisuunajuht Ahto Ader jäi koosolekuga rahule, kuna tekkis järjekordne võimalus kohtuda märkusi teinud isikutega näost näkku.
Loading ...
Mis on ühel suvitajal asja kohaliku tööhõivega? Sadama laienemisele vastuseis lähtub ainult oma isiklikust huvist ja tuleneb JOKK-skeemiga püstipandud mereäärsest suvilast.
Tule taevas appi!!!
Riigikogulane teatavasti ei puhka vaid suvitab aga kas mõtlemine suvitades ka seiskub?!
Tallinna Sadam ise ei peagi neid oodatud töökohti looma. Sama absurdne oleks arvata, et tööpuuduse vähendamisel Riigikogu looks ise töökohti. Riigikogu ja Tallinna Sadam saavad luua ainult keskkonna töökohtade tekkeks (ja muidugi üksikud töökohad tekivad ka mõlemas asutuses – Riigikogus kasvab igasugu abiliste ja suhtekorraldajate armee ning Tallinna Sadam vast võtab ka mõne inimese ikka oma palgale).
Praeguses Saaremaa sadamas teostab valveteenust vist G4S – ega see töötaja ei ole sadama palgal aga sisuliselt “töökoha tegi” Tallinna Sadam.
Aga kui üks suvitaja teab täpselt, mida keegi külas usub ja mida mitte – no mida siis üldse arutada, kui asi taandub järjekordselt arvamusliidrite usuküsimuseks, mitte sisuliseks aruteluks?!
Sul jälle rohud võtmata, kas perearst on haige, või manustasid liialt kärbseseent.
Iga loll teab, et üks korda üks on üks. Volli seda ei tea, sest Volli pole loll.
Volli rahanumbrit ei tunne. Volli ei tunne üldse numbreid.
Ühel päeval oli Vollil süda paha. Muidu on Vollil hea süda.
Vollil tuli kord pliidi ees istudes tukk peale. Volli viskas tuki tulle tagasi.
Volli unenägusid ei näe. Volli magab silmad kinni.
Volli ei lähe kunagi külla tühjade kätega. Vollil on alati portfell kaasas.
Volli teab, et kui kassid läinud, siis on hiirtel pidu. Volli on ka vahel hiirtega pidu pannud.
Kui Volli tahab, võib ta oma välimust muuta. Volli on korduvalt ennast rihmaks joonud.
Volli ostis pommidega kella. Volli tegi pommid kahjutuks.
Volli ei lase ennast pehmeks rääkida. Volli joob ennast pehmeks.
Volli võtab poodi sisenedes alati ostukorvi. Volli võtab ostukorvi ka poest väljudes.
Volli joob vahel nii, et maa on must. Vollile meeldib põllul juua.
Volli läheb vahel vihast siniseks. Muidu on Volli lilla.
Vollil on hea muusikaline kuulmine. Volli saab kohe aru, kui muusika mängib.
Vollil on sinised silmad. Ta sai eile peksa.
Volli on ainuke oma perekonnas. Rohkem Vollisid nende peres ei ole.
Vollile meeldivad tõsised inimesed. Volli käib sageli peiedel.
Volli ei ole ühegi naisterahva kätt palunud. Vollil on omal käed olemas.
Vollile meeldib ristsõnu lahendada. Volli tõmbab igale sõnale risti peale.
Volli teab, et pisike pits võib ikka olla. Volli lasi oma pükstele pitsi õmmelda.
Vollile ei meeldi kartulit võtta. Talle meeldib peeti panna.
Vot selline mees on Volli!
Ehk tuleb tõsine talv koos mõne aastakümne taguse paksu jääga kaetud merega. Ehk tuleb sellele järgnev korralik kevadine maru, mis jääsupi kaldale organiseerib…
Ehk on kolme kummulikeeratud paadi omanikud oma alused selleks ajaks ohupiirkonnast kaugemale viinud.
Ja ongi asi ühel pool.
Minu andmetel siiski Ninase külast vähemalt üks mees on sadama turvana palgal , vähemalt aasta tagasi oli – Olev Kolli
See Kolli Oll seal küll mingit erilist tööd ei tee, jätke unistamine.
Ega lolli, laiska või joodikut saagi tööle võtta. Lootus on pigem selles, et kui mõni tuleb sinna elama töökoha ärast. Aga noh kohapealt leida, andke andeks, omal ajal sai sealt Pilguse viinaravi omadest ka kordades paremat tööjõudu. Nüüd nemad tahavad Mustjalast kedagi leida. Kas te pole siis seda filmi Mustjala omadest näind vää!!??
kohalikud nõudku tegelikku hüve omale.
kogu protsessi edasiliikumise võti ongi praegu kohalike käes.
kõik ametkonnad peavad saama kogukonnalt kompromissi. nii on.,
see ongi demokraatia, õppige kasutama:)
kruiisisadama võimalusi pole tegelikult viitsinud keegi kasutada.
kogu protsess on targalt läbi mõtlemata.
turistid on paar tundi saarel ja rallivad enamuse selle ajast bussiga ringi, millal neil aega jääb raha kulutada?
Kaali järve vaatamiseks on ühel bussitäiel 10-15min.
kasutatagu enne reisisadamavõimalused ära
, muidu ei veena et kaubasadamaga samamoodi asi sohu ei lähe
palgatagu selleks kasvõi mõni välismaale läinud tark saarlane, kui kohapeal ajusid ei leidu
Tegelikult võiks selle anda otse sõjaväele. Ma usun, et praegugi leidub Saaremaal inimesi, kes ühe naaberriigi tellimusel tegelevad siin mõningate objektide jälgimisega. Et kõike ikka kosmosevigurite ja elektroonikaga ära ei luura, tähendab militaarojektide lisandumine kahtlemata ka töökohtade lisandumist. Mida rohkem militaarobjekte, seda rohkem töökohti. FIE-dena need vaatlejad end küll arvele ei võta ja Eesti riigile makse ei maksa, kuid mingi hulga raha toovad kohaliku ettevõtluse käibesse küll.
Ega suvitajad pole enam need kohviveskid, kes vanast heast kinost tuttavad, need on inimesed, kes valla asjadele palju kaasa aitavad, muuseas ka Rannaaugu sadama ehitamisele, oleks aeg see mõnitamine lõpetada ja asjalikult mõtlema hakata. Kui Tallinna Sadam ei suutnud reisisadamana läbi lüüa, siis milleks loota, et nüüd lüüakse läbi. Mingid nannipunnid sadama palgal, ei suutnud korralikult kruiisegi müüa, teised samasugused Saaremaa turismi juures. Ideede nappus, keeleoskuse puudulikkus, müügisuutmatus. Minge puu taha oma sadama ja rahanutsu unistusega. Ja Olev pole kunagi sedal sadamas ametis olnud ning mingi jota ta ka ju pole. Suured teadjad siin kõik eesotsas Volliga. Sa Volli valva parem oma Elina järele.
Tänud näite toomisest.
Täpselt see, millest ma kirjutasin — asi taandub arvamusliidrite usuküsimuseks, mitte sisuliseks aruteluks.
Samal teemal jätkates võiks mainida, et Saddam Hussein võiks Elina rahule jätta selles teemas. Kurat küll, kui muust ei ole kirjutada, siis argumendiks sobib isegi Volli Elina. Saddam Hussein on vaimselt haige ajakaja!
Oh herr Põld kas oled pime või kurt? Tee silmad-kõrvad lahti, jutt ei käi 3-4 inimesest, vaid sadadest, kui mitte rohkematest. Rumal jutt suhu tagasi. Uh valla lollikest-ullikest
Jaan Õunapuu teab ja tunneb sealset elu ikkagi paremini kui nii mõnigi Mustjala valla kohalik mees. Lihtsalt parema hariduse, töö ja elukogemuse tõttu.
P.s. kui palju noori, terveid töövõimelisi mehi seal Mustjalas järgi veel on?
Suvel kirikukontserti külastades nägin oma silmaga sealse kaupluse juures peaaegu kümneliikmelist noorte joodikute jõuku. Oli neil ikka ea kohta juba kohutavalt ärajoodud välimus küll!!!…sellistega pole sadamas küll midagi teha. Vast sooviks Keedus veel ühe masendava filmi vändata, n. “Jonathan Austraaliast II osa” siis vast kõlbaksid küll.
Äkki oli nende joodikujotade hulgas ka nii mõnigi kohaliku kooli 9-aastase staaziga koolikiusaja, kes seal ühe intelligentse noormehe, Janno Soosaare, lapsepõlve ja tervise ära rikkusid(nagu hiljutisest ETV saatest “Meie inimesed” teada sain)
Ka mul oli sellest Jannost väga kahju.Mis tarka
tööjõudu seal saab ollagi,kui on selline kool
ja õpetajad.
Ka minul on kahju,väga.Kuid… see,et jutt sadamast läks selle filmi peale; räägib kahe Saare ajalehe vaikimisest,möödavaatamisest sellest teemast.
Film võttis tummaks.Uurisin asja.Miks õpetajad nagu üks mees filmijate eest plehku panid? Miks visad katsed kaaslasi piinata,kestavad tänagi.
Kooli juhataja Malve Kolli on ka valla volikogu esinaine.Siis emba-kumba,mõlemas korraga toime ei tule.Tegelikult on siin koht seisukoha võtmiseks haridusministeeriumil.
Mis sadamasse puutub,siis jagan Stirlitsi seisukohti ega hakka kordama.
Vabandust,seda filmi võib näha ERR-i järelvaatamises esmaspäeva all.