Esimest maailmasõda Sõrve säärel meenutab rannakaitsepatarei nr 43 Zerel

Esimest maailmasõda Sõrve säärel meenutab rannakaitsepatarei nr 43 Zerel

NAISED KAEVIKUT KAEVAMAS: Ajal, mil mehed olid rindele mobiliseeritud, pidid kanged saare naised kaevikute kaevamise enda peale võtma. Foto: Saaremaa muuseum

Sõrve sääre tippu kiirustavatele turistidele jääb tee ääres paremat kätt silma kõrge betoonsein. Võimas rajatis, mida tänapäeval kasutatakse linnuvaatlusteks, on tegelikult osa rannakaitsepatareist nr 43.

28. juulil 1914. aastal alanud Esimene maailmasõda, mis nõudis umbes 9 miljonit inimelu, jättis oma jäljed Sõrve poolsaare pinnasesse. Lisaks nüüdseks rohtunud kaevikuliinidele ja siit-sealt leitavatele lõhkekehadele jõuti Sõrve rajada mitmed rannakaitsekindlustused.

Neist võimsaim ja tänaseni paremini säilinud on rannakaitsepatarei nr 43 Zerel. Neli 305 mm (12-tollise) kaliibriga kahurit pidi raudselt sulgema Irbeni väina vaenlase laevadele. Et asi täiesti kindel oleks, lasti vette umbes 10 000 meremiini. Veel seati Mõntu kõrgele merekaldale neli 130 mm kaliibriga rannakaitsesuurtükki, mille positsioonid sõja lõpus õhiti. Ning Karuste külla rajati 120 mm suurtükkide patarei, mille asukoht on täna tuvastamata. Võib ju spekuleerida, et patarei asus alal, kus praegu laiutab 1940. aastal ehitatud Stebeli komandopunkt.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 536 korda, sh täna 1)