Mudilased päästemajas: nüüd lähme pätte vaatama (1)

Mudilased päästemajas nüüd lähme pätte vaatama

PÄÄSTJATE MOODI: Kõik lapsed said õpetajate ja Kätlin Poopuu abiga proovida, kuidas päästjad kiiresti alla saavad. Pildile jäi Johann Haamer, keda aitab õpetaja Skaitrit Toompuu. Sooritust jälgivad (paremalt) Kaur Rahnel, Jarno Mononen, Merlyn Tamm ja Hanna Liis Tänav. Foto: Sander Ilvest

Eile oli Kuressaare uus päästemaja siginat-saginat täis, sest hoonega käisid lahtiste uste päeval tutvumas kahe lasteaia mudilased.

Kesklinna eralasteaia Naerusuu vanem rühm koos õpetajate Siret Liivi ja Skaitrit Toompuuga hakkas tänaval kohe silma, kui kollastes helkurvestides koolieelikud tähtsalt uue päästemaja poole marssisid.
Kuna mudilased olid ehk teekonnast väsinud, said nad kõigepealt võimaluse kolmanda korruse õppeklassis multifilmi vaadata. Lühifilm pajatas suitsuandurist ja sellest, et lapsed ei tohi tikkudega mängida.

Seega otsustas Lääne päästekeskuse Saaremaa osakonna ennetustöö vanemspetsialist Kätlin Poopuu eelnevalt laste teadmisi kontrollida. Ta uuris, kuidas suitsuanduri eest hoolitseda või seda toita, kui andur piiksub.
“Annad patareisid,” teadsid lapsed enne filmi vaatamistki.
“Aga kus Nublu on?” tundsid tüdrukud huvi, sest seda sõbralikku koera (päästeameti maskotti – toim) ei märganud nad kusagil.

Kuuldes, et Nublu puhkab ja tuleb neile millalgi lasteaeda külla, said põnnid taas rahulikult multifilmile keskenduda.
Pärast õppeklasside, meeskonnaruumide ja puhkeruumide ülevaatamist teatas üks poiss, et nüüd on just paras aeg pätte vaatama minna, sest majas on ju ka politsei. See, et pätte siiski vaatama ei mindud, suurt kurbust ei tekitanud. Ka tuletõrjemasinad ja toru, millest päästjad alla lasevad, tekitasid paraja elevuse.
“No mina küll ei julge,” kõlas üks arvamus, millele üks tüdruk omakorda lisas, et kui keegi esimesena proovib ja ütleb, kuidas on, siis võib tema ka alla lasta.

Kui Veiki Nuut ja Janek Kudrjavtsev näitasid ette, kuidas torust alla lastakse, ja kõik mudilased said seda nende abiga proovida, siis kõige julgem oli Karl-Erik, kes otsustas, et tema proovib ikka sealt, kust päästjad tulevad.
Päästeautosid vaadates oli poistel nii palju küsimusi, et Kätlin Poopuu kutsus päästjad appi vastama.
“No miks on paakauto külge veel basseini vaja?” uuris Kätlin. Enne kui ta jõudis selgitada, et see on veetagavara hoidmiseks, leiutasid lapsed basseinile veel üle otstarbe: “Aga kui inimene on puu otsas, siis saab ju ka sealt kõrgelt basseini hüpata.”

Masinad üle vaadatud ja meened vahetatud, läksid lapsed uute muljetega lasteaeda tagasi ning sõbralik päästemaja rahvas jäi ootama uusi gruppe.
“Kuigi avatud uste päevad on reedeni, siis oleme arvestanud inimeste huviga ja võtame kokkuleppel külalisi vastu ka järgmisel nädalal,” ütles Kätlin Poopuu, lisades, et külastajaid on igas vanuses, alates lasteaiast kuni põhikooli lõpuklassideni.

Lahtiste uste nädala peaeesmärk on rääkida lastega tuleohutuse teemadel ja anda ülevaade päästja elukutsest, tutvustatakse ka päästetehnikat ja kindlasti saavad vastuse kõik teemakohased küsimused.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 120 korda, sh täna 1)