Maksu- ja tolliamet puistas Saaremaal maksupettureid (14)

MAHA ÜMBRIKUPALK! Maksuameti toitlustuse ja majutuse töögrupp alustas tööd sellel aastal ja Saaremaal võeti kohe vahele hulgaliselt ümbrikupalgamaksjaid. Foto: Tõnu Veldre

“Söön vaid sugulaste kulul!” Just sellise põhjenduse andis oma kesisele sissetulekule üks Saaremaa ettevõtja, kelle maksu- ja tolliamet maksupettuses kahtlustatuna vahele võttis.

Eelmisel nädalal Saaremaa majutus- ja toitlustusasutusi kontrollinud maksu- ja tolliameti väitel üritas ametlikult 140 eurot kuus teeniv majutusasutuse juhataja korduvalt ametnike eest põgeneda oma 2010. aasta autoga.
“Palga suuruse kohta seletas isik, et saab hakkama, sest sööb vaid sugulaste kulul,” ütles Saarte Häälele maksu- ja tolliameti esindaja Ivi Papstel. “Tegelikult saadud töötasu suuruse selgitab maksuhaldur välja edasise menetluse käigus.”

7+6 ümbrikupalga saajat

Viies ettevõttes võtsid revidendid seletused 21 töötajalt, kellest seitse olid väidetavalt tulnud proovipäevale või tööl alles esimest nädalat/kuud. Maksuametile teadaolevalt nad varem deklaratsioonides ei kajastunud.
Papsteli sõnul saadi lisaks infot kuue ümbrikupalgaga töötaja kohta, kes maksuametnike visiidi ajal küll tööl ei viibinud, aga kogutud tõenditele tuginedes äriühingus siiski töötavad.

“Saaremaal tehtud kontrollid näitasid, et meie riskianalüüs on olnud täpne ja kahtlused leidsid kinnitust,” sõnas maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik Saarte Häälele.
Ühes Saaremaa firmas valetati müügikäibe varjamiseks suuremaks kassa algjääk. Väidetavalt pidi kassa algjääk ehk vahetusraha olema 100 eurot, mida käibe sisse ei arvestata.
Kassas oli vaatluse hetkel vaid pool summast. Hiljem tunnistas kassapidaja, et valetas algjäägi kohta ning kogu kassas olev raha on siiski sularahakäive.

Kaido Lemendik märkis, et äriühingud, mille tegevuses avastati puudusi, asusid enamasti Kuressaares, kuid oli ka väljaspool linna tegutsevaid ettevõtteid.
Enamasti kontrolliti koostöös Kuressaare töötajate ja spetsiaalselt Tallinnast kohale tulnud revidentidega keskmise suurusega ettevõtteid.
“Kontrolliobjektide valikul ei seatud kriteeriumiks ettevõtte suurust, olulist rolli mängis hoopis ümbrikupalga maksmise ja müügikäibe varjamise riski olemasolu,” selgitas Kaido Lemendik.

Kartis toetust kaotada

Saaremaal algatati esialgu kolm väärteomenetlust töötajate vastu, kes andsid valeütlusi. Näiteks valetas üks inimene oma nime ja sünniaja kohta, et mitte ilma jääda töötukassa toetustest. Kuna töötaja oli saanud samaaegselt nii toetust kui ka ümbrikupalka, tuleb tal toetus töötukassale tagasi maksta. Valeütluste eest määrati töötajale aga rahaline karistus.
Lisaks viiakse menetlus läbi inimese vastu, kes andis oma töösuhte kohta revidentidele valeütlusi, väites, et ta ei ole äriühingus tööl.

Lähitulevikus plaanitakse lähema vaatluse alla võtta veel kümme Saaremaa majutus- ja toitlustusettevõtet. Kontrolli laiendatakse ka mujal Eestis.
“Soovitan kõikidel ettevõtjatel vaadata üle oma ärikorraldus ning deklareerida töötajad ja käive maksuhaldurile õiges mahus,” ütles kontrolliosakonna juhataja.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 132 korda, sh täna 1)