Saarlased teevad Eestile “sööri” peale (17)

RISTIRETKELE: Fred Veldermann alustab oma teekonda Pihtla vallast Masast, kust väntab Ratlasse Asko Berensi juurde, et üheskoos teekonda jätkata. Foto: Sander Ilvest

End hulludeks saarlasteks nimetavad Fred Veldermann ja Asko Berens istuvad esmaspäeval jalgrattasadulasse, et Eestile söör ehk tiir peale teha.

Tavaelus Kuressaare kordonis vanempiirivalvurina leiba teeniva Veldermanni sõnul hakkas idee Eesti tuurist tema peas liikuma kevadel. “Siis ei olnud aga keegi minuga ühinemisest huvitatud,” tõdes ta. “Võib-olla isegi oldi, kuid probleemiks oli ajaline piirang – tuli ju retke jaoks kaks nädalat vabaks võtta.”
Pärast kaalumist otsustas temaga kampa lüüa internetilahendusi pakkuva Elitec Group OÜ juhatuse liige Asko Berens.

Saarlaste veretu ristiretk

Ettevõtmise suurt ja õilsat eesmärki Veldermann vaatamata pikale mõtlemisele välja nuputada ei suutnudki.
“Asko tuli ideele, et kui paar aastat tagasi lõi Saarte Hääl (eesotsas kunstnik Andrus Peegliga – toim) saarlaste logo “Ö – Olen saarlane”, siis äkki võtaks selle logo piltlikult öeldes nagu lipu endaga kaasa ja läheks ilma piikide, kirveste ja mõõkadeta mandrile ristiretkele,” rääkis Veldermann. “Seda enam, et alles hiljuti plahvatas meedias pomm, kui olümpiaülekannete kommentaatorit süüdistati eesti keele mitteoskamises, kuna tema jutust käis tugevalt läbi saarlaste “ö”.”

Esialgne mõte oli ettevõtmisele nimeks panna “Söidame ratastega Eestile sööri peale”, kuid see tundus liiga pikk ja lohisev. Lõpuks jäi peale Berensi versioon “Eestile SÖÖR peale”, kus need kaks Ö-d on juba tuttavad logolt “Ö – Olen saarlane”.
Rattaretke kuupäevad valiti välja üsna juhuslikult, ent siiski töögraafikut silmas pidades.
“Kindlasti olnuks juuni-juuli soojem, aga vaadates tänavust suve, poleks vist vahet olnud,” lausus Veldermann. Ka ei oleks mehed varem selliseks ettevõtmiseks aega leidnud.

Vaenlased: ilm ja kruusateed

Esialgne plaanitav teekond näeb saarlastel välja järgmine: Saaremaa – Kärdla – Rummu – Pikkjärve (Kuusalu ja Loobu vahel) – Toila – Lohusuu – Tartu – Põlva – Sangaste – Ruhijärv (Karksi-Nuia lähedal) – Pärnu – Saaremaa.
Marsruut Veldermanni sõnul aga “kivisse raiutud” ei ole. “Pole välistatud, et see võib iga päev muutuda – kõik oleneb meie hetkeemotsioonidest ja kindlasti ilmast,” selgitas Veldermann. “Meie suurimaks vaenlaseks saabki kindlasti ilm.” Ka kruusateid püüavad mehed vältida, kui vähegi võimalik.

Teekonna pikkuseks on planeeritud ligi 1100 km ehk keskmiselt 100 km päevas. “Kui ei jõua, on paar päeva igaks juhuks varuks, et oma igapäevatoimetuste juurde tagasi jõuda,” ütles Veldermann.
Fred alustab oma teekonda Pihtla vallast Masalt, kust väntab Berensi juurde Ratlasse. Üheskoos sõidavad nad Triiki ja sealt parvlaevaga Hiiumaale.

Veldermanni sõnul ei kujuta rännumeeste sõiduvahendid endast midagi erilist. “Minul on tavaline maastikuratas, mille maastikurehvid said vahetatud maanteerehvide vastu, ja Askol nn hübriidratas, mis on mõeldud rohkem asfaldi kui maastiku jaoks, kuid kannatab ka maastikul sõitu.”
Ratturid ööbivad kolmekohalises telgis isetäituvatel õhkmadratsitel, mis kaitsevad võimalike miinuskraadide eest. Suure osa ülejäänud varustusest moodustab riietus.

Toiduvalmistamiseks võtavad nad kaasa kaitseväe kateloki ning piirituse- ja gaasipriimuse. “Oluline on päevas vähemalt kord sooja sööki süüa,” teab Veldermann, kes lisas: “Ja kuidas siis hommikut ilma kuuma kohvita alustada?” Ratturite menüü sõltub viimasest poeretkest enne järjekordset ööbimispaika, aga kindlasti kuuluvad varustuse hulka energiat andvad batoonid, šokolaad, pähklid jms.

Praeguste kavade kohaselt veedavad mehed telgis pooled ööd, ülejäänud aga kindlama katuse all sõprade-tuttavate-kolleegide juures. “Mitmed neist pakkusid öömaja kohe, kui said teada, et meil on selline tuur tulemas, kuigi me polnud veel kelleltki ühtki teenet palunud,” rääkis Veldermann. “See tekitab hea tunde ja annab jõudu, kui tead, et ollakse valmis abistama ja vastu tulema.”

Sööri sponsorid on Veldermann ja Berens ise, sest muid toetajaid ratturid vaatamata mõnele katsele leidnud ei ole.
Mida pärast sööri ette võtta, Veldermann veel ei tea. “Esialgu tervele Euroopale kindlasti tiiru peale ei tee, kuid mõne riigi võiks ju ette võtta,” arutas ta.
Mehed üritavad iga päev oma toimetused ja juhtumused kirja panna, et need ühes pildimaterjaliga sööri” Facebooki lehele üles seada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 046 korda, sh täna 1)