Kutsealuste tervis erineb linnades suuresti

TEEVAD TRENNI: Kuressaare tervisepargis rassisid eile (vasakult) Karl Oskar Villsaar, Sander Tiit, Marko Neider ja Martti Mägi. Foto: Sander Ilvest

Kaitseressursside ameti (KRA) statistika kohaselt paistavad Eestis parema tervisega silma väikelinnade noormehed. Sellele vaatamata nendivad arstid, et kutsealuste füüsis on aasta-aastalt nigelam.

Igal aastal vaagivad 14 Eesti linnas asuvad arstlikud komisjonid süvitsi umbes 10 000–12 000 noormehe terviseseisundit. Kui 2010. aastal tunnistati 9291 mehest ajateenistuskõlbulikuks 40,2 protsenti, siis mullu 11 103 kutsealusest 38 protsenti. Ülejäänutele anti enda ravimiseks ajapikendust või kustutati kehva tervise tõttu kutsealuste nimekirjast.

Kuressaare on esirinnas

Linnadest eristuvad positiivselt Jõgeva ja Haapsalu, kus vastavalt 300st ja 200st komisjoni ees käinust keskmiselt iga teine täiesti terveks tunnistatakse. Pea sama tugevat tulemust näitavad Kuressaare noored.
Neile jäävad tervisenäitajatelt alla Tallinnas, Raplas, Kärdlas ja Rakveres kontrollis käinud noormehed, kellest päris terved on olnud 39-45 protsenti. Stabiilselt kesine on aga olnud Valga ja Kohtla-Järve noorte tervis.

Kaitseressursside ameti pressiesindaja Marke Teppor nentis, et järeldust, nagu sõltuks noormeeste tervis tugevasti nende elukohast, statistika põhjal siiski teha ei saa. Nimelt mõjutab näiteks Tartu ja Tallinna tulemusi asjaolu, et just neis linnades läbivad ülevaatuse mehed, kellele sotsiaalkindlustusamet on eelnevalt puude määranud.
Samuti üritab amet võimaluste piires vastu tulla neile, kes soovivad arstliku komisjoni läbida mujal, kui oma registreeritud elukohas. 2010. aastal esitati selleks 1102 ja 2011. aastal 1733 taotlust ning vähemalt osa neist ka rahuldati.

“KRA tegevusaja jooksul aastatel 2006-2012 on mittekõlblike protsent püsinud siiski suhteliselt muutumatuna. Tõusnud on pigem ajutiselt mittekõlblike kutsealuste osakaal,” hindas Teppor. “Üldisest terviseseisundist rääkides peegeldab kutsealuste tervis kogu ühiskonnas toimunud muutusi: inimesed on vähem liikuvad, argistressi on palju.”
KRA Haapsalu arstliku komisjoni esimees, kirurg Andri Meriloo on terasid sõkaldest sõelunud juba 20 aastat. “Mulle tundub, et ikka kehvemaks läheb. Mitte nüüd väga hullusti, aga liigesehädad ja ülekaalulisus on tõsine probleem,” kirjeldas Meriloo. “Äpusid tuleb juurde. Paraku on see virtuaalmaailmaga koos käiv asi – mida rohkem on nad arvutis, seda kehvemad on nende füüsilised võimed.”

Tegelikkus on mõistagi mitmepalgelisem. Meriloo räägib, kuidas gümnaasiumi lõpus tehtaval tervisekontrollil on põhjust rõõmustamiseks – enamik noori ellu astuvaid mehi on terved ja meeskonnavaimust kantuna motiveeritud ajateenistusse asuma. Pärast kolmeaastast ajapikendust on pilt vastupidine. Koos kasvanud ühiskondlike kohustustega kaob soov teenida ja sagenevad komisjoni ette toodavad tervisehädad.

Kaheldava väärtusega vabastused

Enamasti kurdetakse selja- või põlvevalu, mille ulatus on kompuuteruuringuga võrdlemisi kergesti kindlaks tehtav. Sihikindlamad ajateenistuspõlgurid rõhuvad aga nüüd juba psühhiaatrilistele probleemidele. Nende suur hulk jätab see noortest tõsiselt murettekitava mulje.

Meriloo on veendunud, et siin hakkavadki rolli mängima linnade erinevused. “Kui statistikat vaadata, siis lihaskonna- ja liigestehaigustes ei ole suuri erinevusi, küll aga psühhiaatrilistes vabastustes näiteks Harju- ja Tartumaal. Komisjonis täidetakse ankeet vaimse olukorra kohta ja sinna on ju lihtne kirjutada, et joon iga päev ja ilma selleta ei saa,” kirjeldas Meriloo. “Kuna psühhiaatrid ei tunne poisse, siis tekib hästi palju kaheldava väärtusega vabastusi. Läänemaal seda ei ole, sest siinne psühhiaater sisuliselt teab kõiki noori.”

Oliver Kund
Postimees

 

End nõrgemaks valetada on eneseväärikust riivav

Saarte Hääl rääkis Kuressaare gümnaasiumi tervisepargis tervisest ja ajateenistusest nelja Saaremaa noormehega. Poistest keegi ise praegu aega teenima ei lähe. Karl Oskar Villsaar läheb Rootsi ülikooli, Sander Tiit ja Martti Mägi järkavad septembrist gümnaasiumi 12. klassis.
Mida arvate sellest, et ajateenistus on Eestis kohustuslik?

Sander Tiit (18): Väga hea, et ajateenistus on kohustuslik. Paljud ütlevad, et see teeb poisist mehe. Seal saabki karmimat elu tunda ja ennast proovile panna – näha, mida ise suudad ja kuidas saad hakkama teiste seas. Tiimitunnetust palju rohkem juurde.
Karl Oskar Villsaar (19): Arvan, et ajateenistus on väga hea kohusetunde kasvataja ja annab väga palju praktilisi oskusi. Samuti saab trenni teha. See kohustab inimest midagi oma riigi heaks tegema. Gümnaasium ei ole kohustuslik, aga sõjaväekohustus on täiesti olemas.
Martti Mägi (18): Ajateenistuses ei ela sa enam vanemate toel ja nüüd pead ise kõigega hakkama saama.


Kui ajateenistus oleks vabatahtlik, kas siis läheksite sinna?

Sander: Vabatahtlikult läheksin ma ajateenistusse samuti, aga siis on kergem kalduda kõrvale – tahad keskenduda õpingutele ja ei taha aastat raisata.
Karl Oskar: Vabatahtlikult läheksin siis, kui on vaja ennast tõsiselt proovile panna. Pigem keskenduks siis õpingutele. Trenni saab omal käel ka teha.
Martti: Vabatahtlikult ei läheks – ei näe vajadust.

 

Kas teie tervisega on midagi, mis takistaks ajateenistuse läbimist?

Sander: Ei tohiks küll midagi, oleneb, kui väikesed asjad seal on. Kui oled natuke lampjalg, ei usu, et see oleks põhjus kõrvale jäämiseks.
Karl Oskar: Nagu kuulda, siis küllaltki väikeste asjade pärast võib jääda kõrvale. Ei tea, mis arstlikus komisjonis räägitakse, aga mingite allergiate tõttu võin kõrvale jääda.
Martti: Ei usu, et midagi takistaks.

 

Kas teil ei ole sellist mõtet olnud, et leida mingi tervislik viga, et saaks kõrvale jääda?

Sander: Ei ole küll mõelnud selle peale.
Karl Oskar: Minu arvates end nõrgemaks valetada on väga eneseväärikust riivav. Simuleerimine ei ole mingi lahendus minu jaoks.
Martti: Ei ole.

 

Kuressaare on ju terviselinn, kui palju ise trenni teete?

Sander: Küllalt palju, saab käidud jalgpalli-korvpalli sõpradega mängimas, mõnikord ka jooksmas. Siin on hea sporti teha, sest siin on nii palju võimalusi selle jaoks, praegugi oleme siin tervisepargis. Koolid on lasknud endale teha kenad väljakud, nagu näiteks Saaremaa ühisgümnaasiumis on väga lahedad jalgpalliväljakud ja korvpalliplatsid.
Karl Oskar: Suvel kahjuks töö kõrvalt jõuab minimaalselt teha trenni, aga ülejäänud üheksa kuu jooksul isegi kuus-seitse korda nädalas.
Martti: Kooli ajal saab viis korda nädalas korvpalli käidud ja sõpradega niisama jalgpalli mängimas.

Kristjan Lukk

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 540 korda, sh täna 1)