Kärlal triibutati juba kolmandat korda

TRIIBURIIDES: Esiplaanil Paevere küla elanik Helgi Altmets koos lapselaps Johanna Altmetsaga. Foto: Sander Ilvest

Eelmise neljapäeva õhtul sai Kärla pargis teoks juba kolmas “Kärla triibu” nimeline ettevõtmine – seekord tõi rahva kokku paljude lemmikbänd Smilers, neid soojendas Saaremaa ühisgümnaasiumi poistebänd ning käsitöö poole pealt esitleti uhkeid Kärla rahvarõivataskuid.

Tegelikult oli kõige suurem sündmus Kärla pargis uue kõlakoja sümboolse lindi läbilõikamine – uue lava sissetantsimine ja -laulmine tuleb rahvamaja juhataja Virge Varilepa sõnul ilmselt kevadel, et kohalikud lauljad-tantsijad saaksid selle ilusasti sisse õnnistada.

“See on ikka väga suur asi, et Kärla pargis nüüd uus kõlakoda on,” rõõmustas suvesaarlane Margit Kõrvits, kes koos abikaasa Harryga on “Kärla triibu” idee autorid ja korraldajahinged siiani. Kõrvitsate sõnul on uue ehitise taga tegelikult veel üks Kõrvits – Toomas –, kes pärast esimest “Triipu” leidnud, et see lava ei kõlba kuhugi, ning lubas täiesti muidu Kärlale uue kõlakoja projekteerida. Nimelt seob Kukerpilli-Toomast selle paigaga kunagine sanatoorium, mis muutis täielikult tema elu – siin õppis ta kitarri mängima ja leidis endale ka tulevase kaasa, kellega elab rõõmsalt koos siiani.

Kuigi nipet-näpet jäi uue kõlakoja juures veel teha – viimane oluline nael löödi sisse siis, kui Smilers juba kohal oli –, võivad kõik kohalikud nüüd oma üritustele häbenemata ka külalisi kutsuda – akustika on pargis väga hea ning mine tea, ehk toob see ka mõtteid “Triipu” edaspidi laiendada.

“Minu meelest on praegune aeg paras,” arvas Varilepp, lisades, et ka nädala sees ehk neljapäeval on mõistlik säärast asja korraldada ning kindlasti tuleb vaadata, et teisi suuri üritusi “sisse ei jookseks”. “Sellepärast oleme võtnud neljapäevaõhtu augusti alguses, siis on merepäevad ning suured juulikuu festivalid läbi, siis saavad inimesed tulla ja tulevadki,” rääkis Kärla kultuurijuht, märkides, et tänavugi oli piletiga tulijaid ligi 800, lisaks veel kutsutud külalised ja muud “asjapulgad”.

Oluline käsitöökandja

Kuigi nii mõnigi etnograaf võib lausa vinguvas kõneviisis öelda, et rahvarõivaid omatahtsi muuta ei tohi ning neid peab kandma just nii, nagu seda tegid meie esivanemad, on “Kärla triip” tekitanud ka noorte hulgas suure triibuvaimustuse ning Margit Kõrvits leiab, et kuidas siis muidu asju noortele omaseks teha, kui mitte nende oma keeles rääkides.
“Noor peab aru saama,” ütles ta. “Siis on võimalik, et ta kannab ka seelikutriibu identiteeti ning talle läheb korda, mis kodukohas toimub.”

Igal juhul olid ka meestel rinnas kas või väikesed seelikutriipu lindikesed ning suure menu osaliseks sai ka Kärla rahvarõivakotikeste näitus rahvamajas. “Võib ju arvata, et mis see siis ära ei ole, et kõik need on ju ühe mustri järgi tehtud, aga näe ei ole,” lausus Virge Varilepp, toonitades, et igal käsitöömeistril on oma käekiri.

Kui eelmisel aastal tehti “Kärla triibul” säärepaelu ja oldi usinalt ametis vöökudumisega (aasta varem triibutati valla kuulutustulpasid), siis küllap on tegijatel järgmiseks aastaks juba mõni mõte peas ringi uitamas, kuid otsust veel vastu võetud pole. “Miks mitte midagi hoopis meestele pakkuda?” fantaseeris Varilepp, tuletades meelde Kandla küla kunagisi kuulsaid toolimeistreid.

Ka Margit Kõrvits leiab, et just nii erinevate põlvkondade ja tegemiste ning erineva muusika ühendamine teebki “Kärla triibust” väga vahva ja omanäolise ettevõtmise. “Küll need vanemad ka välja kannatavad noortele mõeldud muusika,” muigas ta.

Samas on igal aastal olnud laval väga erinevas taktimõõdus mängivad kooslused – esimesel aastal rahvalikud Kukerpillid, teisel Kärla valla oma Marvi Vallaste ja laiema ampluaaga Rock Hotel ning nüüd siis juba rokilikum Smilers.
Korraldajate sõnul on “Triibu” üks boonuseid kindlasti ka võimaluse andmine päris verivärsketele tegijatele, kes saavad mõnd tähte “soojendada”.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 680 korda, sh täna 1)