Meri, mehed ja laevad…

LÄTLASTE SUUR LÕBUSÕIDULAEV: Libava pardal pääsesid tunniks merele kõik, kes soovisid ja olid nõus ka veidi rahakotti kergendama. Foto: SH

Mingil seniteadmata põhjusel olen siiani millegipärast arvanud, et merepäevad on puhas kommertsüritus, turistilõks või midagi taolist. Ajapuuduse tõttu on varasematel aastatel tulnud sealt ka kiiresti läbi tuisata, süvenemata päeva sisusse.

Sel aastal teen erandi ja otsustan veeta ühe vahva perepäeva. Meil ei tule pettuda! Vastupidi, aega jääb väheks. Nii palju on vaadata, kuulata ja kogeda, et kohati tekib tahtmine end mitmeks jagada.
Kohe alguses saavad käsitööhuvilised meisterdada logiraamatu või riiulikaunistuseks väikese purjeka. Samas kõrval esinevad nii naiskodukaitse võimlejad kui ka rahvatantsijad.

Ka minu kodu ehib nüüd kaks laevukest. Konarlikud küll, aga armsad.
Mööda kauplejatest ääristatud teed jalutades üllatun uuesti, sest pakutav on mitmekesine ja erinev sellest, mida turul ja laatadel müüakse.
“Maheliha, tulge proovige!” kõlab järsku tuttav hääl ja tunnen ära raadiomees Allan Roosilehe, kes meelitab rahvast lambaliha sööma ning jagab ka maitsvate toitude retsepte.

Kui esimene ülevaatus pakutavast on tehtud, avastame, et kohe-kohe väljub Libava. Mis merepäevad need ilma laevasõiduta siis on!

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest. Telli leht siit.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 343 korda, sh täna 1)