Laskumine võõrasse ja ebasõbralikku keskkonda

TÄIUSLIK: Nii näeb välja Curiosity – kõige täiuslikum aparaat, mille inimesed on kunagi Punasele planeedile läkitanud. Foto: internet

Lõppeva nädala üheks kõmulisemaks sündmuseks oli kahtlemata ameeriklaste uus teadussaavutus – nimelt õnnestus neil 6. augustil edukalt maandada Marsile uus teaduslik uurimisjaam Curiosity. Praeguseks on aparaat Maale läkitanud ka esimesed fotod.

Asjatundjate sõnul on Curiosity kõige täiuslikum aparaat, mille inimkond on kunagi ühele võõrale planeedile saatnud. Seadeldis sooritas laskumise Marsi Gale’i kraatrisse, kus ta peab otsima elujälgi, aga samuti andmeid selle kohta, kas Marsil ikka olid kunagi tõelised jõed. Sel eesmärgil on uus marsikulgur varustatud unikaalsete teaduslike seadmetega.

Täiusliku aparaadi loomine ei olnud kerge. Esimene konkurss tulevase marsikulguri valmistamiseks kuulutati välja juba 2004. aasta aprillis. Sama aasta jõuludeks oli selgunud neli finalisti. Sel ajal töötasid Marsi pinnal juba uurimisjaamad Spirit ja Opportunity (neist viimane funktsioneerib tänaseni). Kuna mõlema aparaadi tööiga oli aga umbes 90 Marsi ööpäeva, otsis Ameerika kosmoseagentuur NASA võimalust pikendada oma kohalolekut Punasel planeedil.

Konkursi võitjateks tulid ühisprojekti esitanud USA tööstusgigandid Boeing ja Lockheed Martin. Uue aparaadi esialgne start määrati 2009. aastale. Kuid 2008. aasta novembris, kui uus aparaat oli praktiliselt juba valmis, selgus, et projekti maksumus on 400 mln dollari võrra ületatud. Kuna ka aparaadi katsetamiseks jäi vähe aega, otsustati selle start lükata 2011. aastale.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest. Telli leht siit.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 178 korda, sh täna 1)