Hoiakute muutmine ei nõua miljoneid (7)

Autor:
Kalle Laanet
– 09/08/2012Rubriik: Arvamus

Esiteks tahan ma kiita neid inimesi, kes on maakonna arenduse nõukoja liikmetena oma mõtted kirja pannud.

See on kindlasti suurepärane algatus, millega peab tingimata edasi liikuma. Sest täna pole Saaremaal kõige suurem probleem mitte ideede puudus, sest ideid on olnud aastakümnete lõikes ääretult palju. Nüüd peaks siinne kogukond omavahel kokku leppima need ideed ja valdkonnad, mida arendama hakata.

Haridus, mille nõukoda on välja toonud, on kindlasti üks valdkond, mille arendamine annab Saaremaale väga palju juurde. Kuigi Saaremaal on nii kutseharidust kui ka rakenduslikku kõrgharidust, võiks seda kindlasti rohkem olla. Miks? Esiteks tulevad siis Saaremaale tagasi nii eakamad saarlased, kes saavad siin õppejõuna tegutseda, kui tuleb ka noori teravaid õppejõude koos peredega, mis tõstab intelligentsuse taset maakonnas.
Samaaegselt tulevad siia mandrilt haridust omandama – olgu rakenduslikku kõrgharidust või kutseharidust – noored inimesed, kellest paljud loovad siin oma pere ja seovad end Saaremaaga.

Ses mõttes on merehariduse andmises ja ka mereakadeemia Saaremaale toomises tõsine iva sees, on ju meil väga tugevad laevandus- ja laevaehitusettevõtted. Eeltingimused praktikabaasi näol on meil mereakadeemia jaoks olemas.
Teemapüstitus just nüüd on ka väga õige, kuna mereakadeemia on praegu teelahkmel, kas jätkata iseseisvana või otsustab haridusministeerium siduda ta mõne muu kõrgkooliga.

Alustagem suhtumise muutmisest

Mis ei nõuaks aga mingeid miljoneid ja mida me saaksime kohe ära teha, on inimeste suhtumise ja hoiakute muutmine. Kui me räägime, et Saaremaa on üks Eesti enim turismile orienteeritud piirkondi – vähemalt me ise deklareerime seda –, siis minu arvates on meie häda see, et me ei suuda piisavalt head ja kvaliteetset teenindust pakkuda. Seda eelkõige neile inimestele, kes pole meie isiklikud külalised.

Oma külalistele pakume ju hoopis teisel tasandil külalislahkust kui neile, kes tulevad hotellidesse või mingitele üritustele.
Ma saan aru, et eestlane ja ka saarlane ei ole ajalooliselt väga teenindusaldis inimene, aga eelkõige tuleb külaline siia ju selleks, et saada head suhtumist. Ta võib saada siit küll väga head toitu, aga kui selle toidu serveerimine ei ole ootuspärane, siis on meie maine kohe jälle alla käinud.

Kui vaadata näiteks sedagi, et meie spaade külalised on olnud soomlased, siis oleme kruvinud oma hinnad küll samale tasemele, mis on Soomes, aga teenuse kvaliteet jääb pigem alla.
Suhtumise ja hoiakute muutmine on oluline võti mitte ainult Saaremaa ettevõtete, vaid ka avaliku sektori jaoks. Ma pean silmas nii kohalike omavalitsuste töötajaid kui ka riigiteenistujaid.

Kui rääkida veel ettevõtlusest, siis laevandusse, sadamatesse ja ühendusse mandriga on meil juba päris palju investeeritud. Ka laevaehitus on heal järjel, kuna sisuliselt 90% väikelaevaehitusest on Saaremaale koondunud.
Siin on aga üks võimalus, mida on küll mainitud, aga mis on kasutamata – Saaremaa sadamates on ideaalsed võimalused välismaalaste jahtide ja kaatrite talvekodudeks. Siinsed renditasud on madalamad kui lähiriikides ja meie inimesed saaksid ka nende merealuste hooldamisel tööd.

Mis puutub aga Saaremaa Sadama kaubasadamaks arendamisse, siis nüüd oleks vaja kokku leppida erinevate sihtrühmadega, kes sellele sadamale vastu töötavad, et sadamat saaks kasutada tunduvalt laiemalt. Tegelikult seisab sadam ju täna jõude. Ehk 160 miljonit Eesti krooni on küll investeeritud sisuliselt Saaremaa mulda, aga praegu ei teeni ta ju seda raha tagasi ega paku seda, milleks ta ehitati.

Riigi tuge on ikkagi vaja

Nõukoja liikmed on pakkunud ühe ideena välja ka Ida-Saaremaa keskusena Orissaare väljaehitamist. Ent keskus saab sinna tekkida ainult siis, kui on ettevõtjaid, kes suudavad luua nii palju töökohti, et inimestel oleks tööd.
Kui seal pole aga inimesi ja töökohti, pole ka sel keskusel mõtet.

Ent kõike me riigi toeta ei suuda. Saare toiduainetetööstus toodab päris head ja kvaliteetset toitu, aga meie põhiprobleem on ikkagi see, kuidas leida oma toodangule turgu. Saaremaal võib paljugi toota, aga ekspordiks on meil vaja riigi tuge.

Kas või sellesama mereakadeemia siiatoomiseks on meil riigi tuge vaja. See eeldaks aga maavanema, omavalitsuste liidu ja kõigi meie merendusega seotud ettevõtete tihedat koostööd valitsusega ja väga tõsiste argumentide väljatoomist, miks tahame mereakadeemiat just meie maakonda. Me peame suutma olla nii targad, et saame oma eesmärgid koostööd tehes ellu viia.

Riigikogu liikmed saavad siin küll toetada, aga eestvedaja rolli võtta on väga keeruline. Maakonna kõneisik on ikkagi maavanem. Ja ma olen kindel, et Kaido Kaasik saab sellega hästi hakkama.
Aga põhirõhu maakonna arendamisel paneksin ma ikkagi haridusele ja inimeste suhtumisele, mis on omavahel seotud, sest mida haritumad on inimesed, seda targemalt oskavad nad käituda. Kui me tahame teha tarka Saaremaad, peavad inimesed suutma aru saada, miks ja kelle nimel nad töötavad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 432 korda, sh täna 1)
Jaga