Esiteks tahan ma kiita neid inimesi, kes on maakonna arenduse nõukoja liikmetena oma mõtted kirja pannud.
See on kindlasti suurepärane algatus, millega peab tingimata edasi liikuma. Sest täna pole Saaremaal kõige suurem probleem mitte ideede puudus, sest ideid on olnud aastakümnete lõikes ääretult palju. Nüüd peaks siinne kogukond omavahel kokku leppima need ideed ja valdkonnad, mida arendama hakata.
Haridus, mille nõukoda on välja toonud, on kindlasti üks valdkond, mille arendamine annab Saaremaale väga palju juurde. Kuigi Saaremaal on nii kutseharidust kui ka rakenduslikku kõrgharidust, võiks seda kindlasti rohkem olla. Miks? Esiteks tulevad siis Saaremaale tagasi nii eakamad saarlased, kes saavad siin õppejõuna tegutseda, kui tuleb ka noori teravaid õppejõude koos peredega, mis tõstab intelligentsuse taset maakonnas.
Samaaegselt tulevad siia mandrilt haridust omandama – olgu rakenduslikku kõrgharidust või kutseharidust – noored inimesed, kellest paljud loovad siin oma pere ja seovad end Saaremaaga.
Ses mõttes on merehariduse andmises ja ka mereakadeemia Saaremaale toomises tõsine iva sees, on ju meil väga tugevad laevandus- ja laevaehitusettevõtted. Eeltingimused praktikabaasi näol on meil mereakadeemia jaoks olemas.
Teemapüstitus just nüüd on ka väga õige, kuna mereakadeemia on praegu teelahkmel, kas jätkata iseseisvana või otsustab haridusministeerium siduda ta mõne muu kõrgkooliga.
Alustagem suhtumise muutmisest
Mis ei nõuaks aga mingeid miljoneid ja mida me saaksime kohe ära teha, on inimeste suhtumise ja hoiakute muutmine. Kui me räägime, et Saaremaa on üks Eesti enim turismile orienteeritud piirkondi – vähemalt me ise deklareerime seda –, siis minu arvates on meie häda see, et me ei suuda piisavalt head ja kvaliteetset teenindust pakkuda. Seda eelkõige neile inimestele, kes pole meie isiklikud külalised.
Oma külalistele pakume ju hoopis teisel tasandil külalislahkust kui neile, kes tulevad hotellidesse või mingitele üritustele.
Ma saan aru, et eestlane ja ka saarlane ei ole ajalooliselt väga teenindusaldis inimene, aga eelkõige tuleb külaline siia ju selleks, et saada head suhtumist. Ta võib saada siit küll väga head toitu, aga kui selle toidu serveerimine ei ole ootuspärane, siis on meie maine kohe jälle alla käinud.
Kui vaadata näiteks sedagi, et meie spaade külalised on olnud soomlased, siis oleme kruvinud oma hinnad küll samale tasemele, mis on Soomes, aga teenuse kvaliteet jääb pigem alla.
Suhtumise ja hoiakute muutmine on oluline võti mitte ainult Saaremaa ettevõtete, vaid ka avaliku sektori jaoks. Ma pean silmas nii kohalike omavalitsuste töötajaid kui ka riigiteenistujaid.
Kui rääkida veel ettevõtlusest, siis laevandusse, sadamatesse ja ühendusse mandriga on meil juba päris palju investeeritud. Ka laevaehitus on heal järjel, kuna sisuliselt 90% väikelaevaehitusest on Saaremaale koondunud.
Siin on aga üks võimalus, mida on küll mainitud, aga mis on kasutamata – Saaremaa sadamates on ideaalsed võimalused välismaalaste jahtide ja kaatrite talvekodudeks. Siinsed renditasud on madalamad kui lähiriikides ja meie inimesed saaksid ka nende merealuste hooldamisel tööd.
Mis puutub aga Saaremaa Sadama kaubasadamaks arendamisse, siis nüüd oleks vaja kokku leppida erinevate sihtrühmadega, kes sellele sadamale vastu töötavad, et sadamat saaks kasutada tunduvalt laiemalt. Tegelikult seisab sadam ju täna jõude. Ehk 160 miljonit Eesti krooni on küll investeeritud sisuliselt Saaremaa mulda, aga praegu ei teeni ta ju seda raha tagasi ega paku seda, milleks ta ehitati.
Riigi tuge on ikkagi vaja
Nõukoja liikmed on pakkunud ühe ideena välja ka Ida-Saaremaa keskusena Orissaare väljaehitamist. Ent keskus saab sinna tekkida ainult siis, kui on ettevõtjaid, kes suudavad luua nii palju töökohti, et inimestel oleks tööd.
Kui seal pole aga inimesi ja töökohti, pole ka sel keskusel mõtet.
Ent kõike me riigi toeta ei suuda. Saare toiduainetetööstus toodab päris head ja kvaliteetset toitu, aga meie põhiprobleem on ikkagi see, kuidas leida oma toodangule turgu. Saaremaal võib paljugi toota, aga ekspordiks on meil vaja riigi tuge.
Kas või sellesama mereakadeemia siiatoomiseks on meil riigi tuge vaja. See eeldaks aga maavanema, omavalitsuste liidu ja kõigi meie merendusega seotud ettevõtete tihedat koostööd valitsusega ja väga tõsiste argumentide väljatoomist, miks tahame mereakadeemiat just meie maakonda. Me peame suutma olla nii targad, et saame oma eesmärgid koostööd tehes ellu viia.
Riigikogu liikmed saavad siin küll toetada, aga eestvedaja rolli võtta on väga keeruline. Maakonna kõneisik on ikkagi maavanem. Ja ma olen kindel, et Kaido Kaasik saab sellega hästi hakkama.
Aga põhirõhu maakonna arendamisel paneksin ma ikkagi haridusele ja inimeste suhtumisele, mis on omavahel seotud, sest mida haritumad on inimesed, seda targemalt oskavad nad käituda. Kui me tahame teha tarka Saaremaad, peavad inimesed suutma aru saada, miks ja kelle nimel nad töötavad.
Maakonnas ei suudeta kokku leppida, kuhu valda jäävad põhikoolid. Punnitatakse Leisi ja Orissaare gümnaasiumiga. Ametikool on tubli, see peabki arenema. Aga milleks kõrgkoolide filiaalid saarele? Noor inimene peab peale kohapealse keskhariduse omandamist ilmtingimata laias ilmas õppima ja ringi vaatama, millegiga pole õigustatud noore inimese meelitamine mugavalt kassikoolides aega veetma või linnasüdame ning Auriga vahel lapsevankrit lükkama.
Seni kui Saaremaal pole tagatud samasugused tingimused inimestele kui mandril praegu, siis ei tule siia noori tagasi ja see väljaränne kogub ainult tuure juurde. Selliseid tingimusi, nagu mandril ei saa siin Saaremaal mitte kunagi olema!
Me ei tohi oma ambitsioonidega lolliks minna, et toome siia hea moosimise käigus mingi osa Eestist. Jah, toome Mereakadeemia siia, aga mida need akadeemikud siin peale oma tööaega teevad? Kas Saaremaa on selleks valmis, millega meelitada siia umbes poolsada, kui mitte rohkem akadeemikut?
Kas Mereakadeemia ja veel mingid muud asutused, mida siia saarele tuua päästavad Saaremaa inimeste väljarändest?
Siia Saaremaale jääb alles inimesi just niipalju, kui palju on siin pakkuda hästi tasustatavaid töökohti, et alles jäänud inimesed saavad oma teenitud rahaga siit välja reisida, kasvõi nädalavahetusel, nautida mujal pakutavat kultuuri ja siis siia jälle tagasi tööle tulla.
akadeemikuid kokku eestis 60,koos välisliikmetega,
nende keskmine vanus 72a.
akadeemikuks saab valida uue liikme alles peale eelmise liikme surma,
mida siis muhvil kõrges eas härradele peale tööaega pakkuda?
kui tarka juttu ajavad eelmised kommijad… Huvitav kas nad on isehahanud saarlased või muhv-itud Jaanlased…
Arvan, et iga inimene ajab tarka juttu ning seda ei tasu solvanguna võtta.
Et kui poliitik lehes kirjutab, siis see tema öeldu on kuld, mida peaks järgima.
Mina ei tea mitte ühtegi Saaremaalt valitud poliitikut, kes oleks siia Saaremaale tagasi tulnud ja siin mingi firma loonud, mis Saarlastele tööd oleks andnud, pigem on osa nendest hoopis mandrimaale jäänud.
Lihtne on kirjutada, aga proovi sa midagi ellu viia, see on hoopis teine asi.
Loll artikkel! Sa mees arendasid omal ajal
kodusaart nõnna, et kuritegevus on igas
riigi ametis ja õiguskaitse organites.
Poiss poo ennast üles, enne kui lossihoovis
kasukas maha nülitakse.
Õpetussõnad « 11,12,13,14,15,16,17,18,19,20 » peatükk
16
Saalomoni tarkus
1Inimesel on küll südamesoovid,
aga Issandalt tuleb, mida keel peab kostma.
2Kõik mehe teed on ta enese silmis selged,
aga Issand katsub vaimud läbi.
3Veereta oma tööd Issanda peale,
siis su kavatsused lähevad korda.
4Issand on kõik teinud otstarbekohaselt,
nõnda ka õela õnnetuspäeva jaoks.
5Iga südamelt ülbe on Issanda meelest jäle,
käsi selle peale – seesugune ei jää karistuseta!
6Armastuse ja ustavuse abiga lepitatakse süü,
ja Issanda kartuse tõttu hoidutakse kurjast.
7Kui mehe teed meeldivad Issandale,
siis ta paneb tema vaenlasedki temaga rahu tegema.
8Parem pisut õiglusega
kui palju tulu ülekohtuga.
9Inimese süda kavandab oma teed,
aga Issand juhib tema sammu.
10Otsus on kuninga huultel:
kohut mõistes tema suu ei eksi.
11Õige margapuu ja vaekausid on Issanda päralt,
kõik vihid kukrus on tema tehtud.
12Ülekohut teha on kuningate meelest jäle,
sest aujärg kinnitatakse õigluses.
13Õiglased huuled on kuningale meelepärased
ja ta armastab seda, kes õigust kõneleb.
14Kuninga viha on surma käskjalg,
aga tark mees püüab seda lepitada.
15Kuninga lahke nägu tähendab elu
ja tema poolehoid on otsekui kevadine vihmapilv.
16Kui palju parem on hankida tarkust kui kulda,
ja arukuse hankimine on hõbedast olulisem.
17Õigete tee on hoidumine kurjast;
oma hinge hoiab, kes oma teed tähele paneb.
18Uhkus on enne langust
ja kõrkus enne komistust.
19Parem olla koos vaestega alandlik
kui kõrkidega saaki jagada.
20Kes sõna tähele paneb, leiab õnne,
ja kes loodab Issanda peale, on õnnis.
21Kel tark süda, seda nimetatakse mõistlikuks,
ja mahedad huuled edendavad õpetust.
22Mõistus on omanikule eluallikaks,
aga rumalus on rumalatele karistuseks.
23Targa süda teeb tema suu targaks
ja edendab ta huultel õpetust.
24Sõbralikud sõnad on nagu kärjemesi,
magusad hingele ja kosutuseks kontidele.
25Mehe meelest on mõnigi tee õige,
aga lõpuks on see surmatee.
26Nälg aitab töömeest töös,
sest ta oma suu sunnib teda.
27Kõlvatu mees kaevab hukatuseaugu
ja tema huultel on otsekui kõrvetav tuli.
28Salakaval mees tõstab riidu
ja keelepeksja lahutab sõbrad.
29Mees, kes kasutab vägivalda,
ahvatleb oma ligimest
ja viib ta teele, mis ei ole hea.
30Kes silmi pilgutab, see mõtleb riukaid;
kes huuled kokku pigistab, sel on pahategu otsustatud.
31Hallid juuksed on ilus kroon,
mis saavutatakse, kui ollakse õigluse teel.
32Pikameelne on parem kui kangelane,
ja kes valitseb iseenese üle,
on parem kui linna vallutaja.
33Liisku heidetakse kuuehõlmas,
aga selle otsus on Issandalt.