ZurraMurra tõstab kirbukaga mainet (2)

KIRBUKAL: Kui ostjaid parasjagu pole, teevad Hannaliis Lepik ja Anett Ursula Tatter aega parajaks kaardimänguga. Neil mõlemal oli juba paarkümmend eurot taskus ja lubasid tulla ka järgmisele kirbukale. Foto: Sander Ilvest

Kuressaare kirbuturg pole küll nii kuulus ja populaarne kui teletäht Maire Aunaste omad mandril, aga mida aeg edasi, seda rohkem selle vastu huvi tuntakse.

Laupäeval oli ZurraMurra kohviku tagusele muruplatsile oma kraami pakkuma tulnud paarkümmend kauplejat ning ostjaid-huvilisi paistis nende vahel patseerivat päris palju ja kogu aeg.
“Ikka hästi läheb!” kiitis Kairi Palits, kel oli terve stangetäis rõivaid välja pakkuda. Koos sõbrannaga olid nad tekile sättinud moekaid toppe, jalanõusid, mitut sorti lasterõivaid jms.

Et Kuressaares kirbuturg tegutseb, sai Kairi teada kasinasti paar tundi (!) varem. “Siis kähku kimpsud-kompsud kokku ja tulema! Tulin 50 km tagant Leisi vallast Laugu külast.”
Tema sõnul on sellist kohta, kus inimesed saaksid oma kasutuks muutunud tränist lahti, hädasti vaja. “Üldse on inimestel liiga palju asju, kappides on palju selliseid riideid, mis on väikseks jäänud või mida enam kanda ei taha, aga mõni teine ehk vajab ja tahab neid,” rääkis Kairi.

Temal oli juba õnnestunud maha müüa nii mõnedki rõivad, nende seas päris palju laste asju ja jalanõusid. Viskas naljagi, et vahepeal käinud juba raha panka viimas…
Just niisugune mõnus ja vahva meeleolu valitses Kuressaare kirbukal. Palju oli lapsi, kes olid kirbukale toonud oma mänguasju, riideid ja raamatuid. Oma müügitekil istuvad Hannaliis Lepik ja Anett Ursula Tatter olid rahul, sest ka neilt oli juba asju ostetud. Saadud raha lubasid tüdrukud uuesti ringlusse panna: “Kui poes midagi meeldima hakkab, ostame uusi asju.”

“Meil ei ole mitte kirbuturg, meil on kirbukas,” täpsustas Lauri Leivo. Mandrimaa mees, kes on ZurraMurra rendile võtnud ja tahab, et endisest kehva mainega õllekast saaks parem ja lugupeetum söögikoht. Sellest siis ka kirbukas, sest maja taga asuv vahva muruplats sobib sääraseks ettevõtmiseks suurepäraselt.
“Me ei taha seda asja suureks ajada,” märkis ta. “Uusi asju ja firmasid me siin näha ei taha. Siin toimub müük inimeselt inimesele.”

Laupäevane kirbukas oli sel suvel juba neljas ja kui ilm lubab, tuleb neid kirbukalaupäevi Leivo sõnul veel ja veel.
“Aga enne vaatame ikka taevasse ka ja siis anname inimestele teada,” lubas Leivo, kes imestas isegi, et seni on kõigi kirbukate ajal olnud lausa suurepärane ilm. Kohatasu 2 eurot on pigem sümboolne, kuid see läheb reklaami eest tasumiseks.

“Teeme seda hobi korras. Sellepärast, et see on tore ja inimesed tunnevad säärasest kohast puudust,” ütles Leivo ja lisas, et on siin ka ise üht-teist tarvilikku tähele pannud. Näiteks hoidnud ta silma peal ühel kasutatud jalgrattal, aga jäänud sellest paraku ilma. Ratas läinud nii kähku müügiks, et ta ei jõudnud jaole.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 808 korda, sh täna 1)