Lõviosa väikelaevaehituse kasumist tuleb Saaremaalt

Eelmise aasta tulemuste põhjal asub sisuliselt terve Eesti väikelaevaehitus Saaremaal. Siit tuleb suurem osa selle sektori käibest ja tegelikult ka lõviosa kasumist.

Läinud reedel Kuressaares toimunud väikelaevaehituse visiooniseminaril tegi valdkonnast ülevaate Saaremaa arenduskeskuse juhataja Piret Pihel, kelle sõnul on üle Eesti registreeritud ühtekokku 51 väikelaevu ehitavat ettevõtet. Saare maakonnas on selliseid firmasid vaid 15, kuid suuremad tegijad Eesti mastaabis on just nende 15 seas.

Enamik eksporditulust

“Kui vaatame, kuidas saarlased ses valdkonnas välja paistavad, siis pilt on selline, mille üle võime kõik uhkust tunda: 33,7 miljonit eurot müügikäibest on Saaremaalt. Ülejäänud Eesti on nagu pintsak nööbi külge õmmeldud – 8 miljonit eurot –, annab ka midagi,” nentis Pihel. Seejuures annab sisuliselt poole terve Eesti käibest üks Saaremaa firma – Baltic Workboats AS.

Kui rääkida kasumist, siis selles osas kuulub Piret Piheli sõnul saarlastele veelgi suurem “tordilõik”. Terve Eesti kasumist (6,1 miljonit eurot) tuleb 5,6 miljonit eurot n-ö saarlaste õuele. Mis puutub tööjõudu, siis ei ole väikelaevaehituse sektor väga suur tööandja. Üle Eesti töötab väikelaevaehituse alal 430 inimest, neist 288 Saaremaal.

Kuna suurem osa toodangust läheb üldjuhul välismaale, tuleb väikelaevaehituse puhul kindlasti jälgida ka ekspordinumbreid. Läinud aastal oli väikelaeva eksporditulu Eestis 34 miljonit eurot, millest 29 miljonit eurot tuli Saare maakonda. “See on 85 protsenti kogu sektori ekspordist,” tähendas Piret Pihel.

Turgusid tuleb tunda

Ka väikelaevaehituse kompetentsikeskuse juhataja Anni Hartikaineni sõnul läheb Eesti väikelaevaehitusel hästi. Et ka edaspidi hästi läheks, tuleb hoida väga häid rahvusvahelisi suhteid ning tunda erinevaid turge. Kui turgu ei tunne, ei saa loota ka erilist edu oma laevade müümisel. “Kui mõistan turgu, siis suudan otsustada, millesse investeerin, ning loodetavasti ei tee seega vale investeeringut,” selgitas Hartikainen.

Ääretult oluline on Anni Hartikaineni sõnul kõige selle juures ka korraliku lennuühenduse olemasolu. “See ei ole muidugi ainult väikelaevaehitajate teema. See on kõikide eksportivate ettevõtete probleem, et me ei saa inimesi hästi siia,” tähendas ta.

Hartikaineni sõnul tahavad ettevõtjad ja ka mereturistid üldjuhul kiiresti kohale jõuda, eelkõige just lennukiga. “Kui nad peavad kulutama märkimisväärse osa oma ajast selleks, et reisida siia näiteks oma talvehoius oleva laeva juurde, siis nad viivad laeva pigem mujale, kuhu nad pääsevad kiiremini,” nentis ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 171 korda, sh täna 1)