Mõntu sadamasse tulid kokku sajad sõrulased (11)

NIMI KIRJA: See järjekord, et nimi korralikult kirja saada, oli üüratu pikk ja mitmekordne ning nii mõnigi lõi lõpuks käega. Oli kokkutulekul ju muudki teha kui sabas seista. Päeva lõpuks oli registreerunuid üle 700, aga arvatakse, et küllap neid kokkutulekulisi tegelikult ikka 800 ringis oli. Foto: Sander Ilvest

IV ülemaailmne sõrulaste kokkutulek peeti tänavu 28. juulil Mõntu sadamas. Nagu juba teada, oli kohaletulnuid väga palju – kaheksasaja ringis – , mis lubab arvata, et kui oled sõrulaseks sündinud, siis olgugi et sa ei ela saarel enam ammu, jääd oma südames sõrulaseks elu lõpuni.

“Tänud nendele inimestele, kes on pärast sõda, vaatamata raskele ajale jäänud Sõrvemaale, siin kõik need aastad elanud, siin oma lapsed ja lapselapsed üles kasvatanud. Sügav kummardus teile,” pöördub kokkutulnute poole oma avakõnes Torgu vallavolikogu esimees, ettevõtja ja Mõntu sadama peremees Mihkel Undrest.
Kokkutuleku lipu heiskavad vallavanemad Kalmer Poopuu Salmelt ja Tiit Põld Torgust.
IV ülemaailmne sõrulaste kokkutulek on alanud.

Mõntu sadamast küüditati tuhanded sõrulased

Mõntu sadam on see koht, millega seonduvad väga paljudel sõrulastel kurvad mälestused, mis ei taha ununeda. Täna on see aastakümneid vene vägede meelevallas olnud merevärav meeldivalt korras. Kohe näha, et heade peremeeste käes. Vaid mälestuskivi kirjega “Siit viis võõras vägivald sõja jalgu Saksamaale tuhandeid sõrulasi sügisel 1944” meenutab üht rängemat etappi selle maalapi ajaloos.
Meid viidi öösel.

Jahedas kuupaistes lükkas saksa sõdur logisevat käru mööda savikarva tahedat teed mere poole. Sõduri kannul astusid minu isa, ema, kordamööda süles hoides poolteiseaastast last, õde tippis nende sabas, väike riidepamp näpus…
Nii mäletab oma minekut romaanis “Sõja jalus” kirjanik Ülo Tuulik.

 

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest. Telli leht siit.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 596 korda, sh täna 1)