NIMI KIRJA: See järjekord, et nimi korralikult kirja saada, oli üüratu pikk ja mitmekordne ning nii mõnigi lõi lõpuks käega. Oli kokkutulekul ju muudki teha kui sabas seista. Päeva lõpuks oli registreerunuid üle 700, aga arvatakse, et küllap neid kokkutulekulisi tegelikult ikka 800 ringis oli. Foto: Sander Ilvest
IV ülemaailmne sõrulaste kokkutulek peeti tänavu 28. juulil Mõntu sadamas. Nagu juba teada, oli kohaletulnuid väga palju – kaheksasaja ringis – , mis lubab arvata, et kui oled sõrulaseks sündinud, siis olgugi et sa ei ela saarel enam ammu, jääd oma südames sõrulaseks elu lõpuni.
“Tänud nendele inimestele, kes on pärast sõda, vaatamata raskele ajale jäänud Sõrvemaale, siin kõik need aastad elanud, siin oma lapsed ja lapselapsed üles kasvatanud. Sügav kummardus teile,” pöördub kokkutulnute poole oma avakõnes Torgu vallavolikogu esimees, ettevõtja ja Mõntu sadama peremees Mihkel Undrest.
Kokkutuleku lipu heiskavad vallavanemad Kalmer Poopuu Salmelt ja Tiit Põld Torgust.
IV ülemaailmne sõrulaste kokkutulek on alanud.
Mõntu sadamast küüditati tuhanded sõrulased
Mõntu sadam on see koht, millega seonduvad väga paljudel sõrulastel kurvad mälestused, mis ei taha ununeda. Täna on see aastakümneid vene vägede meelevallas olnud merevärav meeldivalt korras. Kohe näha, et heade peremeeste käes. Vaid mälestuskivi kirjega “Siit viis võõras vägivald sõja jalgu Saksamaale tuhandeid sõrulasi sügisel 1944” meenutab üht rängemat etappi selle maalapi ajaloos.
Meid viidi öösel.
Jahedas kuupaistes lükkas saksa sõdur logisevat käru mööda savikarva tahedat teed mere poole. Sõduri kannul astusid minu isa, ema, kordamööda süles hoides poolteiseaastast last, õde tippis nende sabas, väike riidepamp näpus…
Nii mäletab oma minekut romaanis “Sõja jalus” kirjanik Ülo Tuulik.
Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest. Telli leht siit.
Loading ...
Ehk oleks võimalik ka teisi pilte kusagilt vaadata. Oleks väga tänulik! :)
Rohkem pilte näed laupäevasest lehest. Pole tänu väärt :)
Mõntu sadamasse tulid kokku sajad sõrulased-tahtsid nad siis jälle Saksamaale priiküüti saada?
Lahe huumor!
eelmisele: Kui see pidi nali oleme, siis on Teie huumorimeelele küll elevant astunud. Väga kohatu nali!
Mis sa siin pirised, õpi kõigepealt ujuma.
Tõesti, kui niimoodi mõtlema hakata, milleks need sõrulased jälle sinna Mõntusse kogunesid? Vägisi tekib tunne, et kas soovitakse taas tasuta turismituusikut või veidike Saksamaalt suupärast nänni väljapressida.
Tont võtaks, mis te sõrulased siin piriseta, ma saan aru, kui Siberisse küüditatud niimoodi vinguksid, kui teie. Kas teil häbi ei ole? Vaadake, mis pea veerand eesti rahvaga juhtus, kui palju said sõjas surma, kui palju lihtsalt näljutati surnuks, kui paljud tapeti GULAG-i arhipelaagi laagrites maha, kui paljud külmusid Siberi metsades surnuks – teie elu Poolas ja Saksamaal oli nendega võrreldes SPA.
Nii rumalat juttu võib rääkida ainult see, kes asjast mitte midagi ei tea, päris häbi hakkab (häbenege ometi). Kas SPA-s surevad inimesed haigustesse ja nälga ?
Oli ju kirjutatud, et võrreldes GULAG-i laagritega. Ja ärge unustage, et oli sõda ja kõikjal suri inimesi nagu kärbseid. Teid sõrulasi võib mingil määral samastada juutidega, ka nemad väidavad pidevalt, et ainult neile tehti liiga. Selle jubeda sõja tagajärjel hukkus kõmneid miljoneid inimesi , nii füüsiliselt kui vaimselt sandistus aga vähemalt sada miljonit inimest. Mille poolest siis teie sõrulaed suuremad kannatajad olete , kui kõik need teised sajad miljonid inimesed. Nagu juudid, nii ka te tahate pidevalt fookuses olloa. Hübiväärne lugu.
Minul isiklikult on väga häbi sõruleste käitumise pärast, väga häbi.