Habemega lugu Kuressaare kui kuurordi ajaloost

MERETA MERELINN: Sel päevapiltnik Nikolai Königsfesti 1930. aastatel tehtud ülevõttel on jäädvustatud suvitajad Kuressaare heinamaa-rannal. Taamal kinnikasvamise ohus lahesopp. Seda pilti vaadates meenutas üks tuttav tsitaati kirjast, mis samuti kirjutatud 1930. aastatel. Kirja autori mõte oli umbes selline: “Sel aastal me Kuressaarde ei sõida, tänavu puhkame mere ääres.” Foto: Saaremaa muuseum

Sel nädalal möödus täpselt 75 aastat päevast, mil tolle aja Eesti ühes tähtsamas ajalehes Vaba Maa ilmus Kuressaare kui kuurortlinna arengule pühendatud artikkel. Selle autorile valmistas peavalu küsimus, mis on aktuaalne ka tänapäeval – kuidas vabastada Saaremaa pealinn nn haigete kuurordi tiitlist ja mil viisil meelitada siia senisest enam puhkajaid?

Ka tänapäeval tunneme muret, et suvehooajal Saaremaad külastavate turistide arv ei kasva piisavalt kiiresti. Veel enam, viimase kahe aasta statistika on hoopiski näidanud turistide arvu vähenemist. Tõsi, salamahti loodame, et see kahanemine pole seotud Saaremaa ega saarlastega ja et tagasimineku põhjuseks on kas üleilmne majanduskriis või siis hoopiski kehvad ilmad (nagu tänavu).

Võib-olla see ongi tõsi. Aga samas ei tohiks unustada üht vana tarkust – enne kui uurid pinda võõra silmas, paranda end ja tõmba välja palk oma silmast. Teiste sõnadega, püüa ka ise teha kõik selleks, et olukord muutuks paremuse suunas.
Umbes säärastest mõtetest juhindub Vabas Maas 1937. aasta 31. juulil ilmunud artikli autor (kahjuks ei ole lehes tema nime märgitud).

Tänapäeva lugejale selgituseks niipalju, et kolmveerandsada aastat tagasi valitsenud majanduslik olukord sarnases paljuski tänapäeva omaga – ka tookord oli maailm väljunud suurest kriisist, mis oli kõigele, sh ka turismile laostavat mõju avaldanud.

 

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest. Telli leht siit.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 255 korda, sh täna 1)