Arstiabi koondub Kuressaarde (13)

EI KIIRUSTA TAKKA KIITMA: Perearst Eve Nurmekivi ei usu, et muudatused perearstindust efektiivsemaks muudaksid. Foto: Egon Ligi

Sotsiaalministeerium plaanib kahe aasta pärast pikendada suuremate perearstikeskuste lahtiolekuaega, et vähendada kiirabi ja traumapunktide koormust. Saaremaal tähendab see arstiabi suuremat koondumist Kuressaarde.

“Kui maakonna perearstid koliksid linna, ega siis arstiabi kättesaadavus ei parane,” sõnab Kuressaare perearstikeskuse arst Eve Nurmekivi, kelle sõnul on oht, et olukord halveneb veelgi – inimene peab tervisehäda korral ju ikka arsti juurde kohale sõitma, seega tulevikus Kuressaarde.

Perearste pole kusagilt võtta

“Saaremaal toodi tõmbekeskusena välja ainult Kuressaare, kus arstiabi peaks olema kättesaadav kui mitte ööpäevaringselt, siis vähemalt peaks seal olema pikendatud lahtiolekuajaga tervisekeskus,” ütleb sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste.

Tema sõnul tehti aastatel 2007–2008 projekt, kus kooskõlastatult maakondadega kaardistati maakondade tõmbekeskused. Soolopraksiste koondumist suurematesse keskustesse tahetakse finantseerida Euroopa Liidu struktuurifondide järgmisest perioodist aastatel 2014–2020.
“Meil on plaan 2014 algavast struktuurifondide perioodist taotleda raha esmatasandi tervisekeskuste ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks,” sõnab Paluste.

“Selliste keskuste tekkimise eeldus on, et seal töötab nii palju perearste, et nad suudavad vajalikult määral teenuseid pakkuda. Ühe, kahe, kolme perearstiga pole see võimalik –tööajanorm kehtib kõigi jaoks,” selgitab Paluste.
“Perearstikeskuste personali suurendamise jutt on väga ilus, aga kust inimesi võtta, seda ei ütle keegi, sest neid ei ole kuskilt võtta,” märgib Eve Nurmekivi, kelle sõnul on tegemist taas kord kerkinud teemaga, kus pole aga tegelikult mitte midagi uut.

Võib ju raha juurde anda, aga kui inimesi pole, siis pole sellel ju mõtet, juhib Nurmekivi tähelepanu esmasele probleemile.
Kärla nimistu on tema sõnul juba kolm aastat tühi olnud, sest perearsti pole sinna kusagilt võtta. “Seal on küsimus, kuhu inimesed arsti juurde minna saavad,” räägib Nurmekivi. “Kohapeal käib perearst linnast, aga muidu tuleb inimestel endil linna sõita,” lisab ta.

Süsteemi muutumine kahe aasta pärast tundub Nurmekivi hinnangul veel ebatõenäolisem, sest kui residentuuri täitumus on vaid ca 50 protsenti, siis perearste lihtsalt ei ole. Ja need, kes veel jäänud on, vaatavad ka Soome poole.
Haigekassa andmetel on Saaremaal praegu 18 perearsti.
Kuressaare haigla ülemarsti Toomas Tuulingu sõnul pole idee iseenesest paha ja see võiks tõesti olla potentsiaalne võimalus EMO (erakorralise meditsiini osakond) ja kiirabi koormuse vähendamiseks, ent ta ei usu, et see tulemuse annab. “Reaalsest elust jäävad ametnike arusaamad kaugele,” tõdeb ta.

Ametnike ideed jäävad elukaugeks

“See on tõenäoliselt nagu perearstide puhkuseasenduse süsteemiga, mis ei hakanud tööle. Selle alusel said perearstid sotsiaalministeeriumi kaudu puhkuse ajaks endale asendaja küsida,” ütleb Tuuling.
“Meie praeguses süsteemis on igaühel oma perearst ja kinnitatud nimistud. Ütleme, et te tahate homme tulla perearsti vastuvõtule, aga siis selgub, et ta oli täna õhtul valves ja teda homme üldse pole,” selgitab Eve Nurmekivi, et süsteemi muutmine on väga keeruline.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Paluste sõnul on vaja paralleelselt mitu asju teha – koolitustellimuse suurus üle vaadata, töötada välja motivatsiooniskeeme, et motiveerida noori arste Eestisse jääma. Käesolevast aastast seati tema sõnul sisse ka lähtetoetuse skeem.
“Selle kohaselt saab lähtetoetust noor, kes läheb arstiks või perearstiks väljapoole Tallinna ja Tartut,” selgitab Heli Paluste, kinnitades, et käesoleval aastal lõpetavad residendid saavad juba hakata seda toetust taotlema.

“Mulle tundub, et praegusel hetkel ei tee keegi midagi selle heaks, et asi võiks paremaks minna, ja seega meditsiinipersonali puudumise kriis lihtsalt süveneb,” tõdeb Toomas Tuuling ega näe praeguses olukorras lahendust.
“Võib-olla kahe aastaga midagi muutub, aga praeguse seisuga ma seda küll ei usu,” on perearst Eve Nurmekivi pessimistlik. Riik on tema sõnul kulutanud võrdlemisi palju ka kiirabivõrkude arendamiseks, et see süsteem töötaks. Selle arvamusega nõustub ka Tuuling.

“Saaremaal see süsteem täiesti toimib, ei tea küll, et midagi teistmoodi võiks olla,” nendib Tuuling.
Sotsiaalminister Hanno Pevkurilt Saarte Hääl kommentaari küsida ei saanud, kuna minister puhkab.

 

Ennekõike pöörduda perearsti poole

Kui inimene jääb haigeks, peaks ta Eve Nurmekivi sõnul esmalt pöörduma perearsti poole. “Sel ajal, kui perearst on tööl, tuleb perearstikeskusse pöörduda. Õhtusel ajal ja nädalavahetuseti tuleb kiireloomuliste probleemide korral minna traumapunkti,” ütleb Nurmekivi, kelle arvates on inimese teadlikkuse tõstmine väga oluline, sest tihti minnakse kergema vastupanu teed – kohe traumapunkti – ja loodetakse kiirele abile.

“Sagedasti juhtub, et patsient läheb kõigepealt traumapunkti, ent nähes pikka järjekorda, väsib paari tunni pärast ootamisest ning tuleb siis ikkagi perearsti juurde,” räägib ta, viidates, et järjekord peaks olema vastupidine.
Kiirabi on ikkagi mõeldud selleks, et aidata inimest ägeda haigestumise, traumade, valude korral.

“Kui on olnud mingi trauma, näiteks inimene on varba ära löönud või kukkunud, siis pole mõtet minna traumapunkti kaks nädalat hiljem,” sõnab Nurmekivi. Traumatuppa tullakse tema sõnul ägedate haiguste, värskete traumadega. Kahe nädala tagune trauma ei kuulu enam traumatuppa. Erakorralise meditsiini osakond on  e r a k o r d s e  meditsiini osakond.
“Juhul kui vaja, saadab ka perearst patsiendi edasi traumatuppa,” lisab ta.

“See on koostöö küsimus, sest eks me ju ise ka kutsume vahel kiirabi siia perearstikeskusse, kui vaja,” ütleb Nurmekivi, rõhutades, et patsiendi esmane valik peaks võimalusel olema ikkagi perearst. “Tuleb maksimaalselt ära kasutada aega, mil perearst on tööl,” selgitab Nurmekivi.
Vähe kasutavad inimesed Nurmekivi sõnul infotelefone. Olemas on perearsti nõuandetelefon 1220 ja lastehaigla nõuandetelefon 1599.

“Tõenäoliselt teadlikkus tasapisi siiski paraneb,” arvab ta. “Sest ka need on kohad, kust saada infot, selle jaoks ongi need nõuandetelefonid mõeldud,” räägib Nurmekivi, lisades, et inimene ei peagi ju ise täpselt teadma, mida teha või kelle poole pöörduda, kui näiteks mõni putukas hammustab.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 819 korda, sh täna 1)