Tarmo Kõuts: noor saarlane peab tahtma koju tagasi tulla (5)

ADMIRAL JA SADAM: Admiral Tarmo Kõuts Saaremaa sadamas 2009. aasta juuli lõpul. Foto: Peeter Kukk

Maavanema institutsiooni juurde loodud Saare maakonna arenduse nõukoda pakkus selle nädala alguses avalikkusele mõtlemiseks maakonna arenguvõimalusi, tuues välja, et ära tuleks kasutada merega seotud valdkondi – olgu siis hariduses, ettevõtluses vm.

Endine saarlasest kaitseväejuhataja ja eksriigikoguliige viitseadmiral Tarmo Kõuts on arvajatega nõus, kuid toonitas, et ennekõike peab tulemuseks olema saarlase heaolu – et noor inimene mõtleks pärast hariduse omandamist ja maailmas ringivaatamist kodusaarele tagasitulekule ning et tema elatustase ei erineks siin mandri omast.

“Ja ma ei mõtle siin mingit mandri ääremaad, vaid Tartut ja Tallinna,” rõhutas admiral Kõuts.
Eriti oluliseks peab ta ligipääsu kõrgkultuurile. “Ühelt poolt on ju olemas suvised ooperipäevad, mis on kahtlemata väga hea ja võimas üritus, ning mõned festivalid veel, kuid mis toimub ülejäänud aastal?”

Ühenduse küsimus

Tarmo Kõuts usub oma sõnul, et uued parvlaevad on olukorda kindlasti parandanud, kuid ikkagi on see poliitiline küsimus, millist ühendust tahame me mandri ja Muhu vahel näha.
Kõuts peab oluliseks ka kohapealse majanduse arendamist ja seda just omatoodangu osas. “Siin tekib aga jälle see küsimus, kuidas seda toodangut turustada, sest parvlaevadega ülevedu on kallis,” arutles ta. “Praegu on meil aga siin kasutada vaid üks kaubasadam – Roomassaare.”

Viitseadmirali sõnul tingib üks asi teist ning kui saareriigis oleks sadamaid rohkem, peaks enam olema ka laevu. Nende soetamist peaks aga toetama riik, näiteks laenugarantiidega. “Seda nimetatakse merenduspoliitikaks,” lisas eluaeg merega sina peal olnud ja praegugi merendusloenguid pidav Kõuts. Merenduspoliitikaga on ta tegelenud alates ajast, kui riigikogusse läks.

Süvasadam seisab jõude

Tarmo Kõuts lisas, et tema mäletamist mööda oli tegelikult juba süvasadama ehitamise alguse ajal juttu kaubasadama variandist, ent toona jäi peale roheline mõtteviis. Nüüd seisab sadam aga enamjaolt jõude.
Oma sõnutsi on ta jõudnud arusaamisele, et Saaremaal mõeldakse enam turistidele kui saarlastele – et võõrastel ikka hea oleks. “Nüüd peaksime juba mõtlema, millist mõju avaldab üks või teine asi kogu saarelisuse arengule,” märkis Kõuts.

Muidugi oleks tore, kui Saaremaal oleks merendusega seonduvalt ka enam mereõpet. Kui tuua näide ajaloost, siis õppis isegi admiral Johan Pitka mingi aja just Kuressaare merekoolis – nii hea tasemega õppeasutus oli siin eelmise sajandi alguses. “Muidugi ei ole kindel, kas kogu mereakadeemia just saarele tuua, aga mingi osa mereõppest võiks saarel olla küll, heaks näiteks on siin väikelaevaehitus, mida kolledžitasemel juba õppida saab,” lausus Tarmo Kõuts.

Haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Rein Joamets ütles eile Saarte Häälele, et ministeeriumis ei ole mereakadeemia võimalikust mere taha kolimisest küll juttu olnud, kuid samas on muidugi tervitatav arutelu selle üle, kuidas võiks mereakadeemia koos Tallinna tehnikaülikooli Kuressaare kolledžiga Saaremaa arengule kaasa aidata.

Nagu öeldud, on väikelaevaehitus üks alasid, mille arendamine saarel juba mitu aastat hoolega käib ja mis on ka esimesi tulemusi andnud.
Martin Miido majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonnast tunnistas, et majandusministeeriumis ei ole Saaremaa Sadama arenguid viimasel ajal arutusel olnud.
Loe ja mõtle kaasa: “Maakonna tulevik – mere-tarkus ja tugev kogukond”, SH 31.07

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 688 korda, sh täna 1)