AJAKOHANE INFO ON HÄDAVAJALIK: Saarte Liinide juhatuse esimehe Villu Vatsfeldi sõnul on Saaremaal tänu viimaste aastate arengutele uuendatud ja taastatud palju sadamaid, millest enamik on kantud sadamate registrisse. Foto: Tõnu Veldre
Tuleva aasta algusest elektrooniliselt toimima hakkav sadamaregister aitab ametkondadel tööd paremini planeerida ja annab muu hulgas paremad võimalused sadamate arenemiseks.
Kuigi sadamaregister on algelisel kujul ehk sisuliselt Exceli tabelina eksisteerinud aastaid, saab sellest alles tuleva aasta alguseks nn õige register, mida häbenema ei pea. Varem eksisteeris vaid sadamapasside süsteem, mis lihtsustatult tähendas, et suur hulk ametkondi kogunes veeteede ameti juhitava komisjonina kokku, kontrollis sadama üle ning koostas ja allkirjastas laevaliikluse avamise akti. Sealt edasi koostas sadamapidaja sadama passi, seda kontrollis omakorda veeteede amet ja lõpuks kinnitas kõik ära majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Korraldus jäi ajale jalgu
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi merendustalituse peaspetsialisti Gerli Koppeli sõnul hakkas selline korraldus oma ajamahukuselt ja olemuselt ajale jalgu jääma, mistõttu süsteemi muudeti 2009. aastal jõustunud sadamaseadusega. “Nüüd hakkab iga ametkond ise registrist vaatama, millised sadamad neile huvi pakuvad, millised vajavad esmajärjekorras kontrollimist,” tõdes Koppel. Ametkonnad saavad seeläbi oma tööd vastavalt võimalustele ja prioriteetidele paremini planeerida. “Seadusest tulenev registri eesmärk ongi anda riigiasutustele piisavalt ajakohast informatsiooni,” ütles ta.
Gerli Koppeli sõnul hakkab register kindlasti huvi pakkuma ka avalikkusele, sealhulgas harrastusmeresõitjatele. Näiteks nii, et reisi planeeriv harrastusmeresõitja otsib registrit kasutades välja teatud piirkonna sadamad, kus pakutakse talle vajalikku teenust. Sadamatel omakorda on kohustus tagada, et registris oleksid õiged ja ajakohased andmed.
Parim on Koppeli sõnul see, et sadamad saavad ise elektroonilise keskkonna kaudu andmeid uuendada ja sellisel juhul ei tule neil endil riigilõivu maksta. “Muidugi oli üks suur eesmärk teha kõikvõimalike sadamaga seotud taotluste esitamine sadamapidajatele võimalikult lihtsaks,” kinnitas merendusspetsialist.
AS-i Saarte Liinid juhatuse esimees Villu Vatsfeld tõdes, et kuna mereäärsetel riikidel on sadamad värav välisriikidesse, on Eesti riigil selge huvi, et siinsed mereväravad oleksid ohutud.
Sadamad aitavad tulu teenida
Sadam on Vatsfeldi sõnul meretranspordi alg- ja sihtkohana majandusliku tulu teenimise koht ning võimalik tulu loob olukordi, et püütakse millegi või kellegi arvelt kokku hoida. “Isetegevuse vältimiseks on loodud mitmed seadused, millest olulisim on sadamaseadus,” leidis ta. See reguleerib sadamate tegevuse aluseid ja paneb riigile kohustuse vastava registri pidamiseks, et oleks selge ülevaade, millised sadamad riigis on. Lisaks määrab see konkreetselt ka sadamapidaja vastutusala, kohustused ja õigused, tagades, et igal meresõitjal oleks täpne info turvaliseks liiklemiseks.
AS Saarte Liinid peab tema sõnul registri pidamist ja kaasajastamist igati vajalikuks, kuna sadamad on pidevas muutumises ja ajakohase info olemasolu on mereliikluse seisukohalt hädavajalik. Ta nentis, et sadamates ehitatakse ja rekonstrueeritakse kaisid, laoplatse ja hooneid, soetatakse tehnikat, laiendatakse ja muudetakse sadamateenuste liike ning sadamaregister ongi ainuke koht, kus selline informatsioon kõikide sadamate kohta salvestatakse. “Saaremaal on tänu viimaste aastate arengutele uuendatud ja taastatud palju sadamaid, millest enamik, sealhulgas ka aktiivsemad paadisadamad, on kantud sadamate registrisse,” sõnas Vatsfeld. Sadamaregistrisse kantud sadam võib olla kindel, et tema olemasolu on ametlik ja tegevus õiguslikult korrektne. “Lisaks avab registris olek tihti ka võimaluse sadamate arengu ja tegevusega seotud erinevate toetuste taotlemiseks.”
Annab väga palju kasutusvõimalusi
Sadamaregistri tarkvara on praeguseks valmis ja selle avalehte saab näha veebiaadressil www.sadamaregister.ee. Praegu seal avalikke andmeid veel ei ole, sest juba registreeritud sadamate (hetkel 138) andmeid kannab sisse veeteede amet. Sadamad peavad aga enne avalikustamist need andmed ka ise üle kontrollima. Töö käib selle nimel, et 1. jaanuarist 2013 saaks register tööle hakata.
Elektroonilise sadamaregistri keskkonna kaudu saab hakata esitama sadama registreerimise taotlust, sadama akvatooriumi määramise ja sadama reostustõrjeplaani kooskõlastamise taotlust, laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava, hüdrograafiliste mõõdistustööde läbiviimise kooskõlastamise taotlust, ehitustegevuse kooskõlastamise taotlust ja veel tervet hulka mitmesuguseid taotlusi.
Sel reedel tutvustab Gerli Koppel Kuressaares spaahotellis Meri kell 10 algaval väikelaevaehituse visiooniseminaril uut sadamaregistrit kõigile huvilistele n-ö seestpoolt ja räägib lähemalt, mis andmeid ja milleks peaks sinna sisestama ja mida saab registri kaudu näha.
Loading ...
Lisa kommentaar